"Tuleb saata teele õnnitlused nende tublide politseiametnike, korrakaitseametnike poole, kes selle teema oma nurga alt avalikkuses tõstatasid, nemad said praegu rahvasaadikute üle seljavõidu," ütles Kiviberg.

"Ilmselgelt selle eelnõu tagasivõtmine oligi sellesama kriitilise teematõstatuse vili. Liiga paljudele saadikutele tekkis südamesse hirm, et nad saavad otsa ette korruptsiooni soosiva poliitilise jõu sildi," lisas ta.

Kiviberg rääkis, et Eesti 200 arutas teemat ka kolmapäevasel fraktsiooni koosolekul ja näeb, et teemaga tuleks vaatamata kõigele edasi minna.

"Nemad endiselt näevad, et see on mõistlik asi, mida tuleks teha. Selle teemaga tuleb ikkagi edasi tegeleda, me ei viska seda üle jala maha. See ei ole mingisugune spontaanne hetkeemotsiooni pealt tehtud otsus, see põhineb pikal arutelul," lausus Kiviberg.

Kiviberg rõhutas, et jutt on üksnes toimingupiirangu kriminaliseerimise küsimusest. "See on see probleem. Kõik muu, mis puudutab korruptsiooni või korruptiivset tegevust, on endiselt kriminaalkorras karistatav. Näiteks kui annad kasvõi ühe sendi altkäemaksu, järgneb kriminaalkaristus. Kui kaupled mõjuvõimuga, järgneb kriminaalkaristus ja seal ei hinnata seda, kui palju sa tegelikult kasu said või kahju põhjustasid," rääkis ta.

Kiviberg rääkis, et toimingupiirangu rikkumine on korruptsioonikuritegude üks liike ja sellega on läbi aegade Eesti ühiskonnas olnud päris palju probleeme.

"Meil on teada lugusid, kus inimesi võetakse menetlusse, neid solgutatakse meie õigussüsteemis, aga hiljem selgub, et midagi ei olnud. Asi ei jõua kohtussegi või kui jõuab, siis süüdi ei mõisteta. Selle põhjus peitub õigusselgusetuses, liiga laias tõlgendamisruumis just nimelt toimingupiirangu osas. Ja see oli see probleem, mida põhiseaduskomisjon püüdis korda teha," rääkis Kiviberg.

Kivibergi sõnul valitses nende ettepanekute osas riigikogus täielik üksmeel.

"Need ideed kõlasid erinevate istungite käigus erinevate komisjoni liikmete suust, et selle asja võiks sellise nurga alt lahendada, et meil oleks selge piir. Kui toimingupiirangu rikkumisega ei ole tekitatud kellelegi kahju või keegi ei ole saanud mingisugust ebaseaduslikku kasu, siis seda ei menetleta kriminaalvastutuse vormis, vaid väärteokorras. See oli põhimõte, mille täiesti protokolli jaoks pakkus 26. jaanuari istungil välja lugupeetud kolleeg Helir-Valdor Seeder (Isamaa). Teist korda kordas ta sedasama mõtet siis, kui me komisjonis kuulasime ära justiitsministeeriumi esitatud muudatusettepanekuid, mida esitas karistuspoliitika nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa, kes on Eesti üks parimaid vastavaid spetsialiste. See oli see koht, kus komisjon seda natukene pikemalt arutas ja tegi konkreetse ettepaneku, et ametnik võtaks selle idee komisjonist kaasa, analüüsiks seda vastavate ekspertidega ja pakuks välja sõnastuse. Ja kui muudatusettepanek oli juba laual ja komisjon seda arutas ning küsimusi esitas, oli tõesti küsimuse all ka määr. Kas selle muudatuse kaudu muutub korruptiivne tegu tasuvaks? See on ju see, milles rahvaesindajaid praegu justkui süüdistatakse," rääkis Kiviberg.

Saatejuht Indrek Kiisler ütles, et näiteid on toodud, et potentsiaalne kasu oleks siis näiteks 39 000 eurot ja väärteomenetluse korras trahv oleks 1500 eurot. Kiisler viitas, et prokuratuur ja ka Ekspressi artikkel toob näitena, et see tasub ära, sest võit on 38 000 eurot.

"Need näited tegelikult ei päde, sest neid on võimalik menetleda teiste tunnuste alusel. Altkäemaks ja mõjuvõimuga kauplemine algavad nullist eurost. Aga tõsi on see, et just kahju ja kasu põhjustamise küsimuse osas leidis komisjon üksmeelselt, et selle kaudu oleks mõistlik piir seada, see teeks kohtute ja uurimisorganite töö lihtsamaks," kommenteeris Kiviberg.

"Ja kust see 40 000 tuleb? Täna kehtiv karistusseadustik määratleb erinevad tasemed. On oluline kahju, mis on 4000 eurot ja üles. On suur kahju, mis on 40 000 eurot ja üles ning eriti suur kahju, mis on 400 000 eurot ja üles. Reeglina algab selliste varavastaste kuritegude puhul kriminaalvastutus 40 000 eurost ehk suures ulatuses. Aga siin tuleb tähele panna, et juba täna kehtiv korruptsioonivastane seadus ütleb, et kriminaalvastutust kohaldatakse kahju puhul suures ulatuses, mis on 40 000 eurot. Mis on vahe? Vahe on selles, et täna hindavad menetlejad ja uurijad tehingu kogu väärtust. Näiteks tellite detailplaneeringu, mille maksumus kokku on 60 000 eurot. Tehinguväärtus on üle 40 000 euro. Tegelikult keegi ei pruugi olla sellest kasu saanud ega kellelegi kahju tekitatud, aga uurida tuleb kriminaalkorras," selgitas Kiviberg.

"See piiri paikapanek ei olnud minu idee. Mina kuulasin eksperte, kuulasin argumente ja tegin kaalutletud otsuse. Ma olen valmis seda otsust kaitsma, sest mind on veendud, et see on mõistlik lahendus. Ma ei ole selle algataja. Mind paneb imestama, et need, kes selle idee on välja käinud, tahavad nüüd selle tagant ära hüpata. See ei ole hea praktika," sõnas Kiviberg.

"Seda ütlevad kõik meie karistusõiguse asjatundjad ja ka korruptsioonikuritegusid menetlenud kohtunikud, et see õigusselgus on vajalik ja piir on mõistlik seada, et me jätaksime ära inimeste põhjendamatu solgutamise meie õigussüsteemis," lisas Kiviberg.

"Ma möönan tõesti ja seda tuleb ausalt tunnistada ja ka vabandada – põhiseaduskomisjoni esimehena, kui see muudatusettepanek õnnestus sõnastada, siis me oleksime pidanud seda arutama ka õiguskaitseorganite esindajatega veel kord. Nad olid varasemates protsessides teiste nurkade alt küll kaasatud, aga mitte konkreetselt selle muudatusettepaneku osas. See muudatusettepanek tuli märtsikuu istungile nende suuniste pealt, mis olid tulnud komisjoni liikmetelt jaanuarikuu ja veebruarikuu istungitelt," rääkis ta.

Justiitsminister Liisa Pakosta ütles kolmapäeval ERR-ile antud intervjuus, et tema erakonnakaaslane Igor Taro eelnõusse vastavaid märkusi teinud ei ole.

Kiviberg nentis, et nii erakonnakaaslaste kui ka ministrite vaheline suhtlus jätab soovida.

"Eks seda tuleb parandada ja siinkohal tuleb tuhka pähe raputada. See suhtlus oleks võinud olla parem, ka minu poolt," ütles Kiviberg.

Kiviberg rääkis, et õiguskaitseorganid andsid tagasiside käigus teada, et neile ei meeldi teema nii konkreetseks tegemine ning neile meeldiks rohkem vabamad käed.

"Aga see on see koht, kus rahvasaadik peab kaaluma ja otsustama, mis on ühiskonna jaoks suurem kasu, mis on vähem kahjulik jne. Ja selle pealt ma veel kord juhin tähelepanu, et selle muudatuse toetus oli sajaprotsendiline," sõnas Kiviberg.

"Keegi meist ei taha, et Eestisse tekiks politseiriik, ja mul on kuri kartus, et me oleme sinnapoole teel, kui me õigel ajal nendes küsimustes jalga maha ei pane. Ma juhin tähelepanu, et riiki on kutsutud ja seatud juhtima poliitikud, mitte ametnikud. Praegu on kukkunud nii välja, et antud küsimuses hakkasid riiki juhtima politseiametnikud, ja ma arvan, et see ei ole kohane ega õige," rääkis Kiviberg.

"Mina tahaks elada riigis, kus meid kõiki puudutavaid seadusi ja otsuseid teevad meie poolt valitud isikud, mitte ametisse nimetatud ametnikud. Ametnikel on väga tähtis ülesanne riigi toimimas hoidmisel ja arendamisel, aga poliitilisi valikuid peavad tegema need, kellele on selleks antud volitused," lisas ta veel.

Kiviberg rääkis veel, et ei ole otsustanud, kas kavatseb kandideerida eelseisvatel riigikogu valimistel.