Mullu oli majandus- ja korruptsioonitegude ringkonnaprokuratuuril aina rohkem tegemist sanktsioonikuritegudega, kuid olenemata valdkonnast lähevad kuriteoskeemid aina keerulisemaks ning menetlusmaterjali hulk aina kasvab, ütles Melk.

Et töö hulk prokuratuuris üle pea ei kasvaks, on vaja kiiresti otsused, milliseid abimehi tohib avalik sektor andmehulkade töötlemiseks kasutada, märkis ta.

"Oleks vaja hädasti tööriistu, kuidas neid materjale läbi töötada. On toimunud väga tugev AI pealekasv – juba näeme oma töös tehisaru poolt koostatud väga-väga mahukaid kuriteokaebusi, millele peame vastama, aga seejuures pole meil samasuguses ulatuses neid tööriistu kasutada, nii et me juba oleme nõrgemas positsioonis," lausus Melk.

Eesti riigil oleks väga kiiresti vaja võtta seisukoht, kuidas me avalikus sektoris tehisarutööriistadesse suhtume ning milliseid debatte on vaja selleks pidada: mis ulatuses me lubame neid kasutada, lisaks arutada läbi aina teravamaks muutuvad andmekaitse küsimused, märkis ta.

"Ma usun, et keegi ei kahtle, et ilma selleta ei ole tulevikus kuritegevuse vastane võitlus tõhus, sest et me jääme tugevasti alla – teine pool mängib ju ilma igasuguste reegliteta. Me peame olema valmis selleks, et meil hakkavad menetlustesse tulema AI-ga võltsitud tõendid, dokumendid ja meil peab olema võimekus ja oskused neid tuvastada ja aru saada, kui meid üritatakse valele teele juhtida," lausus Melk.

Prokuratuuri tulevad juba praegu sarnase struktuuri ja sõnastusega ehk ilmselgelt tehisaru koostatud mahukad kaebused, mille, erinevalt koostajast, peab prokuratuuris läbi vaatama inimene.

"Kaebuse maht võib ulatuda tuhandete lehekülgedeni ja meil on seaduse järgi aega kuriteokaebuse läbivaatamiseks üksnes kümme päeva. Nii et me oleme hästi suure ajalise surve all ja hetkel puuduvad meil (kaebajaga) samaväärsed võimalused kas või lasta kokkuvõtteid teha, tuua välja kõige olulisem sellest tohutust infohulgast, mida meile on esitatud," lausus Melk.

Sanktsioonikuriteod tõstsid juhtumite arvu veerandi võrra

Menetluste mahtu on omajagu tõstnud niinimetatud sanktsioonikuriteod ehk tegelemine isikutega ja ettevõtetega, kes viivad üle idapiiri keelatud ehk sanktsioonide all olevat kaupa. Kriminaalkorras karistatav on rikkumine, kus kauba väärtus ületab 10 000 eurot või kui seda on tehtud korduvalt või grupis.

Sanktsioonikuritegude osakaal on majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri kõigist menetlustest umbes neljandik: näiteks praegu on menetluses 436 juhtumit, sanktsioonikuritegusid on nendest rohkem kui sada. Inimesi selleks juurde palgatud ei ole.

"Valik, mida piiril avastatakse ja ära võetakse, on väga kirju, alates kasutatud riietest, kosmeetikatoodetest kuni autovaruosadeni. Väga palju üritatakse viia luksuskaupu, brändiriideid, ehteid, kalleid veine, muud hästi kallist alkoholi. Ja sularaha kindlasti. Sanktsioonialuste kaupade nimekirja on Euroopa Liit kogu aeg laiendanud, nii et sisuliselt ei leia enam kaupa, mis ei oleks sanktsioonide all," lausus Melk.

Kaks suuremat töövõitu on ringkonnaprokuratuur saanud: ühes asjas konfiskeeris kohus üle 60 000 euro maksnud BMW ning teisel juhul arestiti ning müüdi maha jaht, mida üritati Venemaale viia.

Eesti Energia kriminaalmenetlus on poole peal

Suure mahuga menetlused puudutavad ka näiteks riigile kuuluvaid ettevõtteid. Viimased aastad on olnud selle poolest üsna rikkad: majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur tegeles näiteks Nordica juhtumiga ning praegu on käimas Eesti Energia kriminaalmenetlus.

"Tegemist on järjekordselt ühe väga andmemahuka menetlusega. Vaatluse all on Auvere elektrijaama hooldustööde eest esitatavad arved. Ja kahtlus on, et need arveid on hooldustööde teostaja suurendanud alusetult ehk toime on pandud kelmus ja seeläbi on (Eesti Energia tütarettevõte) Enefit Power kahju kannatanud. Ja kuna tööde teostamise periood oli mitu aastat, mille vältel arveid esitati väga palju, siis nendel arvetel on väga palju tooteid, mida elektrijaama hoolduse käigus Enefit Powerile müüdi. Nende ülekontrollimine on väga ressursimahukas töö ja me oleme poole peal," lausus Melk.

Kahtlustust kellelegi esitatud pole ja kas asi nii kaugele üldse jõuab, pole praegu kindel.

Nii läks näiteks Nordica juhtumiga, kus lõpetati kriminaalmenetlus, sest kuritegu ei tuvastatud ja ühelegi inimesele kahtlustust ei esitatud. Menetluses kontrolliti riiklikule lennuettevõttele majandusliku kahju tekitamise asjaolusid.

"Me ei tuvastanud, et nõukogu või juhatuse liikmed oleksid kuidagi usaldust kuritarvitanud, pannud toime muid rikkumisi, mis oleks otse põhjuslikus seoses selle tekkinud kahjuga. See, et äririske võetakse, see on äritegevuses ju täiesti tavapärane. Äritegemine ongi üks suur risk ja neid riske võetakse teadlikult, kaalutletult, mõnikord need realiseeruvad. Ja seekord need ka realiseerusid. Aga samas ei saa kellelegi seotud isikutest teha karistusõiguslikku etteheidet, et nad oleksid midagi pahatahtlikult teinud ja sellega põhjustanud Nordica pankroti," lausus Melk.

Riigiettevõtete auditeid loetakse majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuris ikka ja jälle huviga, lisas ta.

Kohtupraktika muutus võib tähendada tõendite ärakukkumist

Üks suuri kohtuasju, mis hiljuti sai lahenduse, oli Priit Humala ja Parvel Pruunsilla kohtuasi. Prokuratuur otsustas õigeksmõistvat otsust riigikohtusse mitte kaevata.

See oli üks nendest juhtumitest, kus kohtus selgus, et ligipääsu isiklikule kirjavahetusele ei saadud osaliselt õiguspäraselt ja seega polnud tegu lubatud tõendiga.

"Miks tõendid teinekord kohtumenetluses nii-öelda ära kukuvad, sellel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid. Praegu on väga suure küsimärgi all sideandmete kasutamine. See on olnud pikka aega selline valdkond, mida ei ole õiguslikult selgelt reguleeritud ja selles osas on tulnud mõneti vastukäivaid kohtulahendeid. Nii et tegelikult head õiguskindlust prokuratuuril, et mis ulatuses need tõendid võiksid olla kasutatavad, ei ole," nentis Melk.

"Humala-Pruunsilla asjas oli just elektronpostkastidest saadud tõendid olulised ja ka selles osas on aja jooksul kohtupraktika muutunud, et millisel viisil saadud elektroonilised tõendid on lubatavad või mitte," lisas ta.

Prokuratuurist täiendati hiljem, et õigeksmõistev kohtuotsus selles asjas tehti siiski tuginedes materiaalõigusele ja ei olnud seotud sellega, et mõnda tõendit ei saanud kasutada, vaid seetõttu, et tõenditest ei tuvastatud seotust, mis antud asjas oli üks prokuratuuri etteheidetest.  (Täiendus lisati prokuratuuri palvel.)

Aja jooksul võib tähendada ka üht pikka kohtumenetlust ehk reeglid võivad ühe kohtuasja arutelu ajal muutuda ning mõjutada kohtuasja tulemust.

Kuid sellised reeglid peabki kujundama kohtupraktika, mitte ette ütlema seadus, märkis Melk. "See ongi ka karistusõiguse ja kriminaalmenetluse üks olulisi allikaid, et kõike ei ole võimalik ega mõistlik seaduse tasandil reguleerida," ütles ta.

Mõju avaldab inimeste andmete, kas või avalike kaamerate salvestiste, kasutamise piiramine prokuratuuri tööle juba praegu.

"See kohtupraktika ongi ühiskondliku debati küsimus, et kuhu me piiri tõmbame. See ei ole kindlasti lihtne, peab kaaluma erinevaid huvisid. Aga see ei tähenda, et me sellega tegelema ei pea, sest see juba praegu avaldab kriitilist mõju meil sellele, et kuidas me oleme suutelised raskeid kuritegusid lahendama. Kas meil on võimalik kasutada kaameratega tuvastatut, kas on võimalik saada sideettevõtjatelt andmeid, mis tingimustel? Õiguskaitseasutused ei ole ju sellele vastu, et see peabki olema kontrollitud ja väga eesmärgipärane. Aga meil on lihtsalt vaja selgeid reegleid, mille raames me saame toimetada. Ja praegu on need selged reeglid puudu," lausus Melk.

Nii Humala-Pruunsilla kui ka endise ministri Kalle Laaneti ja endiste politseijuhtide kohtuasja puhul vihjasid süüdistatavad, et uurimise näol on tegu ühel või teisel moel mingisuguse kättemaksuga.

Melk ütles, et selliste väidete õhkuviskamine on üsna tavapärane kaitsetaktika osa ning sellest ei tasu välja lugeda, nagu prokuratuuris päriselt asjad nii käiksid.

"Meie peame siis selgitama täiendavalt, et tegelikult prokuratuur ei tegele mingilgi määral ega mingis ulatuses poliitilistel tellimustel kättemaksmisega. Kui siin tahta mingeid paralleele tõmmata erakondade asjadega, siis on ju aja jooksul prokuratuur uurinud, ma pakun, et kõiki erakondi. Mingit eelistamist, poliitilist kallutatust ma küll ei näe, et me oma tegevusega oleksime taoliseks spekulatsiooniks andnud alust. Võin kinnitada, et lähtume üksnes seadusest ja kogutud tõenditest. Meie jaoks absoluutselt ei mängi rolli see, millisest erakonnast on poliitik või kes see inimene üldse on. Meie jaoks on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ja selliselt neid ka kohtleme," lausus ta.

Riigikogus toimub miskit kummalist

Praegune riigikogu koosseis paistab silma muu hulgas sellega, et praeguseks on saadikupuutumatus võetud kolmelt saadikult (Kert Kingo, Kalle Grünthal ja Kalle Laanet) ning hiljuti andis oma nõusoleku õiguskantsler, et saadikupuutumatuse saab ära võtta ka Tõnis Mölderilt. See teeb kokku neli saadikut ning lisaks on praegu käimas kriminaalmenetlus veel ühe saadiku, Lauri Läänemetsa, suhtes.

Melk ütles, et talle ei tule meelde, et taolist asja oleks eelmiste koosseisude ajal juhtunud, samuti on keeruline mingit seletust pakkuda.

"Kui on sind riigikokku valitud, sulle on antud mingisugused ametihüved, mida sa saad oma tööülesannete täitmiseks kasutada, siis tihti ei teadvustata või kipub hägustuma see piir avaliku ja erahuvi vahel ning ametiülesannete täitmiseks antud vahendeid kiputakse kasutama isiklikes huvides," nentis Melk.

Prokuratuur jälgib tähelepanelikult Euroopa raha jagamist Ida-Virumaal

Praegu on õiguskaitseasutustel tähelepanu all Ida-Virumaa, kuhu on juba jõudnud ja veel jõudmas Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist suur hulk raha. Täpsemalt 345 miljonit eurot.

"Seal on rohepöörde investeeringud väga suures ulatuses plaanis ja meie praktika näitab, et seal, kus on suur raha, tekib ka kiusatus seda raha kuidagi väärkasutada. Nii et meie fookus kindlasti on sellel valdkonnal ja proovime aru saada, kas ja kus neid vahendeid väärkasutatakse," lausus Melk.

Koos finantsinspektsiooniga võetakse luubi alla ebaseaduslike laenude andmine.

"See ei ole ju saladus, et Facebookis, sotsiaalmeedia platvormides eraisikud annavad massiliselt laenusid. Selle me kindlasti tahaksime võtta rohkem fookusesse, sest tegelikult laenu andmine on väga reglementeeritud tegevus. Krediidi andmiseks peab olema finantsinspektsiooni poolt antud tegevusluba, see allub konkreetsetele ja väga karmidele reeglitele," ütles Melk.

"See valdkond kindlasti vajab tähelepanu, sest inimesed võivad sattuda täbarasse olukorda, suhteliselt suur oht on sattuda liigkasuvõtjate küüsi. Mitmed inimesed on juba nende probleemidega õiguskaitseasutuste poole pöördunud," lisas ta.

Korruptsiooni poole pealt on probleem vähese konkurentsiga meditsiinvaldkond.

"Me oleme näinud oma seniste menetluste pinnalt, et seal on hangetes päris madal konkurents ja hankeid kiputakse suunama ja kirjutama selliselt, et neile vastaks üks, hanke korraldaja poolt soositud pakkuja. Meie ülesanne on ikkagi tagada, et need hanked oleksid läbipaistvad, konkurents oleks reaalne, mitte näiline," märkis Melk.

Endiselt on Eestis probleemiks siit läbi liikuv kuritegelik raha ehk rahapesu.

"Eestist liigub läbi tegelikult päris arvestatav hulk kuritegevuse raha ja sellega (rahapesuga – toim.) tegelevad üksikisikud, äriühingud, kes pakuvad seda teenust. Nii et see tööpõld on meil väga lai ja sinna me olulist ressurssi ka plaanime panna," ütles Melk.