Märtsis tehtud otsuses leidis riigikohus, et kriminaalasjas võib tõendina kasutada vaid ärieesmärgil kogutud sideandmeid ja selle eesmärgi tõendamise kohustus on prokuratuuril.

Veel eelmisel nädalal teatas advokaat Carri Ginter, et sai politseilt teavituse, et tema ja ta kliendi vahelisi telefonikõnesid kuulati eelmisel aastal pealt ning Ginteri hinnangul oli politsei käitunud õigusriigile sobimatult.

Riigiprokurör Sigrid Nurme teatas siis, et kõnede automaatne salvestumine ei tähenda nende kuulamist.

Ginteri juhtum pole riigikohtusse jõudnud ning kohus saab endiselt anda loa kuriteos kahtlustatava isiku kõnede ja sõnumite jälgimiseks. Samas loob riigikohtu märtsikuine otsus õigusselguse prokuratuuri jälitustegevuse osas, mis kohtuluba ei vaja.

Kolmapäeval kinnitas Pakosta siiski veebisaates "Otse uudistemajast", et alates riigikohtu otsusest on kohustus andmete pärinemist tõestada prokuratuuril.

"Prokuratuuril lasub täielik kohustus tõendada, et need andmed on kogutud sideettevõtte enda ärilistest huvidest lähtuvalt," lausus minister ning lisas: "Tegelikult see otsus oli enne juba, et me ei lähe kriminaalmenetluse jaoks otsima seda niinimetatud aiauku."

Minister lisas, et koalitsioonileppesse on lisatud uurimisasutuste andmejälgija, mis teavitab peale uurimise lõppu, et isik on olnud jälgimise all.

Riigikohus leidis juba 2021. otsuses, et riik ei saa telefoniside andmeid kriminaaluurimiseks välja nõuda, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Siseministeerium soovib aga muuta elektroonilise side seadust nii, kohustuslik kogumisnimekiri jääks ettevõtjate jaoks siiski kehtima.

Pakosta sellega aga nõus ei olnud.

"Me ei lähe edasi ka seadusemuudatusega, sest Euroopa Liidu õigus sellist lausalist jälgimist tõepoolest ei luba," ütles Pakosta saates.