Sideandmeid kasutatakse aastas umbes paarisaja kriminaalasja uurimisel, ütleb juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

"Loomulikult aitab kriminaalmenetlusele kaasa see, kui kuriteo uurimiseks on võimalikult palju andmeid ja kindlasti võib ühte või teise suunda muutumine sideandmetega muutmises märgatavalt raskendada meie tööd," ütles Pern.

Euroopa kohtu hinnangul tuleks Eestis sideandmete säilitamist kitsendada. Praegu on kohustus andmeid säilitada aasta. Justiitsministeeriumis ongi valminud eelnõu, mis selle aja tühistab.

"Julgeolekuasutused ei ole selle lahendusega rahul ja loodame, et kooskõlastusringil tuleb mingisugune lahendus, et me ikkagi saame ka tõesti neid inimesi kätte, kes on Eesti riigi vastu tegutsemas. Siiamaani ei ole me sellist lahendust leidnud. Julgeoleku kaalutlustel andmete kogumise raamistiku peaks siseministeerium tegema," ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200).

Eelnõu jõuab peagi kooskõlastusringile.

"Need sideandmed tekivad nii või naa. Küsimus on selles, kuidas siis neid säilitada. Millises ulatuses ja kuidas kasutada. See peab olema kindlasti üsna kitsalt määratletud ja ka väga hästi kontrollitud," kommenteeris siseminister Igor Taro (Eesti 200).

Õiguskaitseasutused, näiteks KAPO, ei pea saatma iga telefoninumbri kontrollimiseks side-ettevõttele ka päringut, vaid saavad elektroonilisest süsteemist kontrollida, kas konkreetne number on selle side-ettevõtte klient. Õigusselgust on oodanud side-ettevõtted.

"Euroopas on olemas ka mõned pretsedendid ja võib-olla sellised näited riikidest, kes on suutnud selle lahenduse leida. Järelikult peame meie ka Eestis suutma lahenduse leida niimoodi, et privaatsus on kaitstud ja samal ajal on kõigil julge ja turvaline elada," lisas Igor Taro.

Taavi Pern ütleb, kui kaob sideandmete aastane säilitamise kohustus, siis võiks olla fikseeritud aeg kaua andmeid hoida. Muidu säilitab üks ettevõte andmeid näiteks nädal ja teine paar kuud.

"Aga kui meie tahame uurida poole aasta tagust kuritegu, siis meil selliseid andmeid enam võtta ei ole. Loomulikult on hea selline kindel praktika, mis annab ka meile suunised selle kohta, mis ajavahemikus mida võtta on," rääkis Pern.

Riigikogu julgeolekuasutuste kontrolli komisjoni liige Lauri Laats (KE) ütleb, et aastane andmete säilitusaeg on liiga pikk, aga otsuse langetab riigikogu.

"Eks me oleme seda küsimust arutanud ka KAPO komisjonis, mille liige ma olen. Ma kindlasti juba järgmine nädal küsin välja kõik need aluslepingud, mille raames andmed liikusid. Hea meelega vaataks need üle, et kas need on õiguskohaselt tehtud või mitte," lausus Laats.