Vandeadvokaat Carri Ginter esitas eelmisel aastal politsei- ja piirivalveametile (PPA) päringu, kus soovis teada, kas tema telefonikõnesid on pealt kuulatud.

Detsembris saadetud vastuses teatas politsei, et menetleja ei pea tegema ülemäära koormavaid pingutusi, et vestluspooleks olevat isikut tuvastada.

Samuti viitas politsei sellele, et advokatuuri kodulehelt ei saa tuvastada päringuid esitanud kaitsjate telefoninumbreid ning muudest kohtadest ei ole menetlejal kohustust kaitsjate numbreid kindlaks teha.

Nüüd aga sai Ginter PPA-lt teavituse, et PPA keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo Lääne talitus on tema suhtes jälitustoiminguid teinud ning täpsemalt oli nende sisuks salajane pealtkuulamine või -vaatamine ajavahemikus möödunud aasta märtsi keskelt kuni aprilli keskpaigani.

Ginter ütles ERR-ile, et ei mõista, kuidas oli politsei märtsis võimeline tuvastama, et vestluse osapool oli tema, aga sama asja kindlakstegemine oli neile võimatu või liiga kurnav detsembris, kui nad vastasid Ginteri küsimusele, kas teda oli pealt kuulatud.

"Minu politseile saadetud kirja lugemisel pole raske "tuvastada mõistlike pingutustega", et ma olen advokaat, kes tahab teada saada, kas teda on pealt kuulatud," lausus vandeadvokaat. "Riik ei peaks käituma nihhilistlikult ja paragrahve väänates."

Ginteri sõnul on üks õigusriigi alustalasid see, et advokaadi ja kliendi kõnesid ei kuulata pealt ning sellest tuleks politseil kõnede pealtkuulamisel ka lähtuda.

"Minu telefoninumber on politseil olemas ja internetis samuti. Ei ole raske aimata, et ma räägin kliendiga tööasju ja sul ei sobi seda kuulata, isegi, kui on huvitav," lisas ta.

Ka on PPA Ginteri hinnangul tõlgendanud valesti eelmise aasta 10. oktoobrist pärinevat riigikohtu lahendit, mille kohaselt peab advokaati jälitustoimingust teavitama, kui pealt kuulatud kõne sisust on võimalik selgelt aru saada, et tegu on õigusteenuse osutamisega. 

Lahendis on välja toodud, et teavitamine on kohustuslik, kui advokaadi isikut on võimalik tuvastada mõistlike jõupingutustega – näiteks on kõnes kasutatud telefoninumber avaldatud advokatuuri kodulehel või on see samas kriminaalasjas antud uurijale kontakttelefoniks.

"Riigikohus ei öelnud seda, et advokaadi kõne pealtkuulamise puhul on määrav see, kas tema telefoni number on advokatuuri kodulehel üleval või mitte," rõhutas Ginter.

Nurm: ükski amet ei välista täielikult menetlustoimingutesse sattumist

Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles ERR-ile, et selgelt tuleb eristada olukordi, kus pealt kuulatakse kaitsjat ennast, ja olukordi, kus tema kõned salvestuvad mõne teise isiku pealtkuulamise käigus.

"Kõnede automaatne salvestumine ei tähenda nende kuulamist," sõnas Nurm.

Ta lisas, et riigikohtu praktika kohaselt tuleb kaitsjaid, kelle number on jälitusasutusele teada, toimunud kõnedest teavitada, sest advokaadi tööelu on võrdsustatud eraeluga ning oluline riive tuleneb just kutsesaladuse kaitse vajadusest.

Samas märkis Nurm, et ühegi isiku kõnesid ei saa automaatselt salvestamata jätta pelgalt tema ameti tõttu.

"Advokaatide puhul kehtib selge erikord: nende kõnesid ei tohi kasutada tõendina ning seda ka ei tehta. Prokuratuur austab advokaadi ja kliendi kutsesaladust ja selle kaitset, kuid rõhutab, et ükski amet ei välista täielikult menetlustoimingutesse sattumist. Sama on rõhutanud ka Euroopa inimõiguste kohus," ütles riigiprokurör.

Nurm tõi välja, et viimatise riigikohtu lahendiga on loodud erikord, mis võimaldab kaitsjal oma kõnedega tutvuda ja otsustada nende kustutamise üle.

"Seni ei saa kõnede hoidmist uurimisasutusele ette heita," lisas Nurm.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding ütles Postimehele, et seaduse järgi on kahtlustataval õigus kohtuda oma kaitsjaga kõrvaliste isikute juuresolekuta, kuid see paragrahv ei ole tõlgendatav selliselt, et kaitsja telefoninumbrilt tehtud kõned oleksid automaatselt pealtkuulamisest välistatud.

"Esiteks ei ole kunagi kindel, kes seda telefoninumbrit kasutab," põhjendas Raudheiding. "Teiseks tähendaks see sisuliselt kaitsjaks määratud advokaatide andmebaasi loomist, sest iga jurist ei ole inimese kaitsja seaduse mõttes. Kolmandaks kannataks sellega jälitustoimingute läbipaistvus, kui teatud numbritelt kõned süsteemi ei jõua."

Raudheidingu sõnul lähtuti ka kõnealuses juhtumis kriminaalmenetluse seadustikust ning inimesi, keda tuleb seaduse alusel teavitada, on nõuetekohaselt teavitatud.

Ginter ei ole asja sinnapaika jätnud. Ta esitas politseile taotluse saada infot, mida tema jutust pealt kuulati.

"Plaanin nüüd järgmisena tutvuda selle materjaliga, mida nad kuulasid ja siis järeldan edasi," ütles vandeadvokaat.