Saatejuht Mirko Ojakivi arutles Ginteriga kiiruskaamerate ja foorikaamerate üle. Ginter ütles, et peab sellist tehnoloogiat liiklusohutuse seisukohalt vastuvõetavaks.

"See on selles mõttes rumal tehnoloogia. Ta fikseerib seaduserikkumise, ilmselt kohas, kus on oht, ja siis ta vähendab seda ohtu ja karistab ainult neid, kes sealt rikkudes läbi sõidavad," ütles Ginter.

Halvaks näiteks tõi Ginter eelmisel aastal skandaali põhjustanud numbrituvastuskaamerate võrgustikku. Ta märkis, et riigikogu kehtestas seepeale väga range reeglid, piirati nende kasutamist, jälgiti, et ei toimuks kuritarvitamisi, kehtestati järelevalve ja justkui probleem sai mõistliku lahenduse.

"Ja nüüd on küsimus see, et kui me nüüd selle ühe kaamera võrgustiku poliitilise tahte korras ära reguleerime ja teeme sinna korraliku kaitsemehhanismi, et seda ei kuritarvitada, siis kuidas peetakse normaalseks, et selle kõrval on veel terve hulk kaameraid, mis siis sellele seadustikule justkui ei allu," lausus Ginter.

"Kui sa tahad, et iga tegu oleks riigi silma all, siis see tehnoloogia on väga hea. Aga kui sa arvad, et sa võiksid jaanipäeval ikkagi üle lõkke hüpata niimoodi, et see korrarikkumisest sulle trahvi ei too, ülekantud tähenduses, siis pead kaaluma seda, et kui palju me tahame ikkagi kõiki reegleid lõpuni jõustada," sõnas Ginter.

"Küsimus on hästi lihtne. Millisest hetkest sa jõuad sellesse punkti, kus sa ei saa liikuda, nii et riik ei tea, kus sa oled ja politseinik ei tea, kus sa oled. On mingid hetked, kus ühiskond areneb niimoodi, et see on hea, kui korrakaitse ei tea," rääkis Ginter.

"Kust me teame nüüd seda, et need reeglid, mida me täna kinnistame, on nüüd nii täiuslikud, et just praegu on õige aeg lüüa asi lukku, tagada täiuslik kord ja lõpetada areng," küsis Ginter.

Mobiilsete kiiruskaamerate hoiatusmärkidest rääkides tuli jutuks politsei reaktsioon sellele. Nimelt ütleb politsei, et hoiatusmärgiga kaob üllatusmoment ära ja seetõttu ei saa kiiruseületajaid kätte.

"Kas sa tahad, et see kaamera on eelarveline vahend või tahad, et see kaamera rahustab liiklust?" küsis Ginter seepeale.

Samuti tuleks tema sõnul arvestada riigikogu otsust, mis lubas teedele kaamerad koos märkidega eesmärgiga liiklust rahustada. Nüüd kui märgid ära võeti, tahab riigikogu tema sõnul seadusandluse korda teha ja märgid tagasi tuua.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas politseinikud ajavad õigemat asja, kui poliitikud.

"See ongi õigusriigi suur probleem. Meil on võimude lahusus. See on ebatäiuslik meetod, aga parim, mis me oleme siiamaani välja mõelnud. Ja võimude lahus tähendabki seda, et täitevvõim ehk politsei ei loo selliseid reegleid, mis lähevad seadusandliku võimuga vastuollu. Meil on põhiseadus, siis tuleb seadus, siis ministri määrus ja võib tulla ka politsei mingi sisene õigusakt. Aga ei saa olla nii, et sa sellega lähed põhiseaduse või seadusega vastuollu," rääkis Ginter.

"Mina näen seda niimoodi, et Eesti kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, politseinik on osa rahvast. Meil on ühine riik ja meie asi ongi tagada, et me seda ühist riiki kasutame mõistlikult, nii et kõikidel on enam-vähem turvaline, et on jäänud ruumi loovuseks, on jäänud ruumi eksimiseks. Ja ma arvangi, et me oleme selle riigi ühised hoidjad. Aga nüüd, kui minna edasi selle sammuga, et me oleme teie järelevalvajad, me oleme teie kontrollijad, siis tekib "meie teie vastu" ja see on üliohtlik koht," lausus Ginter.

"Kui sa lähed hommikul välja oma kaameraga, siis sinu eesmärk ei ole mitte koguda trahviraha või püüda kõige suurem kala, vaid sinu eesmärk on tagada ohutus," rõhutas Ginter.

"Meie riik on üles ehitatud vabadusest lähtuvalt. Jah, on olemas reeglid, mis mõistlikult tagavad meie riigi toimimise. Aga sealt edasi selle tehnoloogiaga ei peaks minema, välja arvatud kui see on hädavajalik," ütles ta.

Ojakivi küsis, kas Eestis on siis poliitikuid, ametnikke, kes arvavad, et parem ühiskond on selline, mille vastu Ginter võitleb.

"Mina arvan niimoodi, et meie poliitikud, kaasa arvatud praegune koalitsioon... Ma arvan, et meie ühiskonnas on üsna suur konsensus selles, et me ei taha järelevalvel põhinevat riiki. Ja nüüd lihtsalt siseministeeriumis ja valitsuse alas mõned üksikud inimesed, kes tulevad jälle järgmise geniaalse ideega," rääkis Ginter.

"Meil oli eelmise aasta alguses automaatselt trahviv politseiauto. Siis oli see, et see numbrituvastuskaamerate süsteem on geniaalne, see on täiesti põhiseadusega kooskõlas, aga me salastame selle õigusliku analüüsi 70 aastaks. Õnneks riigikogust Kovalenko (Anastassia Kovalenki-Kõlvart - toim.) nõudis selle lõpuks välja, saime teada, et see oli lihtsalt reklaammaterjal. Nüüd alles hiljuti tuli meile lagedale, et meil on probleem, et inimene, kes ei ole veel terrorismi kuritegu toime pannud, et me ei saa teda karistada," loetles Ginter.

Ginter oli kriitiline ka kõnede pealtkuulamise suhtes ja rääkis enda kõnede pealtkuulamisest politsei poolt.

"Oht on selline, et kui te nüüd venitate selle kummi sinnamaani, et meiega ei juhtu midagi ja me kuulame pealt jutuajamisi pool aastat lihtsalt sellepärast, et on huvitav, siis järgmisel hetkel ühiskond lükkab selle tagasi. Ja siis järgmisel hetkel satuvad päriselt ohtu, tulevad kohtulahendid, tuleb praktika ja siis selle Vene luuraja püüdmine satub ka ohtu. Kui me siin venitame selle kummi riigi poolt siia äärmusesse, siis teiselt poolt satub ohtu tegelikult meie võimekus tagada oma julgeolekut," kommenteeris ta.