Selle nädala alguses sõitis Paavo autoga õhtusel ajal Tartus. Paavo sõit lõppes Ülikooli tänaval, kui eravärvides politseiauto ta peatas. Peatamise põhjuseks oli see, et Paavo oli ristmiku ületanud punase tulega. Politsei näitas Paavole rikkumisest ka detailset video, mis oli filmitud 14-korruselise Emajõe ärikeskuse ehk Pläsku katusel asuva kaameraga. Paavo sõnul ta ennast kõige mugavamalt ei tundnud.

"Politseiametnik ütleski mulle, et nad teostavad siis järelevalvet õhust. Ma saan aru, et ma olen rikkunud liikluseeskirju, aga tegelikkuses see, et keegi mind reaalajas kogu aeg saab jälgida, tekitab selliseid veidraid tundeid. Pigem ongi küsimus selles, et kes, kuna, mis alusel ja miks seda teha saab. See tulevik võib olla tavakodanikule niimoodi päris tume," sõnas Paavo.

Lõuna prefektuuri liiklusgrupi juhi Sander Kullamaa sõnul jälgivad Pläsku katusel asuvad kaamerad linnaruumi, kaamerate pilti politsei aga ise kogu aeg ei jälgi. Nädala alguses oli tegemist reidiga, kuhu politsei siis ka Pläsku kaamerapildi kaasanud oli. Laiem plaan on lisaks kaameratele liiklusjärelevalves kasutusele võtta ka droonid.

"Kohad, kus saab drooniga liiklusjärelevalvet teha, on siis sellised ristmikud, kus ametnikud ei saa muul moel fikseerida rikkumisi või on seda keerulisem teha. Neid mõtteid on erinevaid, mida me saame droonidega jälgida või fikseerida. Foorid on kindlasti üks teema, aga teine teema näiteks, mis me oleme mõelnud, on maanteel liiklusohtliku käitumise jälgimine," ütles Kullamaa.

Politsei ootus on, et droone saaks liiklsujärelevalves kasutama hakata juba sel aastal. Idee rakendamine eeldab aga seadusandluse läbi vaatamist ja ka väljaõppe korraldamist. Selge pole hetkel seegi, kas liiklusjärelevalves leiaksid droonid kasutust Tartu piires või ka laiemalt ja kui palju droone seesuguse tegevuse jaoks üldse vaja on.

"Ta töötaks täpselt samamoodi, nagu me praegugi rikkumisi fikseerime – ristmiku vahetus läheduses on olemas keegi, kes fikseerib selle rikkumise ära ja siis seal, kus on ruumi sõidukit peatada, siis seal see ka peatatakse. Mingit järgi lendamist kindlasti ei hakka tegema. Me ei ütleks ka, et ta läheb igapäevasesse kasutusse, aga kui me teeme suuremat kontrollaktsiooni, siis sinna me kaasame selle. See on üks võimalus ja vahend, millega rikkumisi fikseerida," lausus Kullamaa.

Õigusteadlase Carri Ginteri hinnangul on droonide kaasamine liiklusjärelevalvesse aga erakordselt halb plaan.

"Eesti põhiseadus on vabaduste põhine ja me ei ole rahvana kokku leppinud ja öelnud, et me tahaks vabaduse põhisest ühiskonnast liikuda edasi jälgimisühiskonda. Sellist kokkulepet ei saa teha politsei omapäi või siseministeeriumi valitsusalas toimetades. Eriti naeruväärne on see siis, kui me tegeleme pisirikkumiste ja väärtegudega ehk me suurendame ühiskonna ärevusetaset märkimisväärselt, aga samas me lahendame pisiprobleeme, kas ristmik on umbes, kollane tuli või mis iganes väike asi," sõnas Ginter.

Omaette küsimus puudutab ka andmete säilitamist ja kasutamist, lisas Ginter.

"See õiguslik argumentatsioon privaatsuse kontekstis on ju suhteliselt sama, et kui sul riigis on salvestavad kaamerad, mis salvestavad kõiki, siis on see täpselt samasugune privaatsuse riive, nagu olid need numbrituvastuskaamerad. Mina ei saa aru, kuidas inimesed leiavad endas selle julguse, et kui just on toimunud väga tõsine ühiskondlik ja parlamentaarne debatt, kus on öeldud, et sellist tehnoloogiat me ei taha, me ei luba seda kasutada lihtsate eesmärkide saavutamiseks, siis tullakse jälle lagedale, et Pläsku katusel on kaamera ja droonidega hakkame ka ringi lendama, aga see on kõik teie enda turvalisuse huvides," ütles Ginter.