"Ma arvan, et me peame seda õigusruumi asja veel analüüsima. Siin on ekspertidel erinevaid arvamusi. Ka siseministeeriumi valitsemisala sees on erinevaid arvamusi, et kas see on täna juba võimalik või mitte," rääkis Taro Vikerraadio saates "Uudis+".

"Põhimõtteliselt me peaksime ju kasutama kõiki tõhusaid tehnoloogilisi vahendeid selleks, et turvalisust tagada, mõistlikkuse piires. Selleks võib-olla on vaja õigusraamistikku kohendada. Siis mõeldakse läbi ka need reeglid, kuidas seda saab teha. Kõik privaatsuse mõttes piirangud tuleb läbi mõelda, tähistuspiirangud või olukorra kirjeldused, et millal ühte või teist asja võib teha ja kuidas seda täpselt teha," selgitas ta oma seisukohta.

"Kui me räägime liiklusjärelevalvest üldiselt, siis liiklusjärelevalve kahtlemata on põhjendatud, sest see on kõige tõhusam viis, kuidas tagada turvalisus meie teedel. Ja arvestades seda, kui palju inimesi meil igal aastal liikluses surma saab – need on täiesti ärahoitavad surmad suuremas osas, läbi selle, et peetakse kinni piirkiirusest ja kõikidest muudest reeglitest – siis ilma liiklusjärelevalveta kui selliseta me kindlasti ei saa," tõdes siseminister.

Taro viitas ka juba toimivatele kaameratele avalikus ruumis, näiteks ristmikel, mille kasutamise suhtes kehtivad reeglid, näiteks et nende lähedal peab olema teavitus.

"Mis puudutab igasuguseid uudseid lahendusi, siis see vajaks veel täiendavat analüüsi õiguslikus mõttes," märkis ta.

Taro sõnul on kõik droone puudutav meie õigusruumis seni veel kehvasti reguleeritud.

"Kui me väga üldiselt võtame, mitte ainult liiklusjärelevalvet, siis ega see olukord väga hea ei ole, kui inimesed, ka lihtsalt eraisikud, saavad tihtipeale droonidega teha igasuguseid asju ja teistele inimestele ei pruugi see meeldida. See on selline üldisem olukord, mis vajab kindlasti lahendamist ja täpsustamist. See ei puuduta ainult liiklusjärelevalvet," rääkis ta.

Küsimusele, kas praegune idee droonikaamerate kasutamisest pärineb politseilt või ministeeriumi juhtkonnalt, vastas siseminister: "Tundub, et see on tulnud ikkagi inimestelt, kes otse põllul, nii-öelda taktikaliselt tegutsevad – nad on soovinud erinevaid võimalusi proovida. Iseenesest selles midagi halba ei ole. Kas seda päriselt tööks saab kasutada, nagu ma ütlesin, siis olemasolevas õigusraamistikus ei ole kindlust olemas, see vajab täiendavat analüüsi. Ja kui see analüüs saab tehtud, siis peab ka selgus olema, et mismoodi, mis tingimustel seda täpsemalt teha."

Taro hinnangul on droonid siiski tulnud, et jääda. "Need on kõikides valdkondades, mitte ainult sõjalises, kus me räägime, et rindel on droonidel väga suur roll ja me üritame droonikaitset üles ehitada ja läbi mõelda, et kuidas me ise nendega saaksime tegutseda. See on ka kõikides teistes eluvaldkondades, nii et ilmselt ei jää ka korrakaitse valdkond sellest puutumata," rääkis siseminister.

Ta tõi näiteks droonide kasutamise päästeautodel, et lihtsustada objektide ülevaatust, kuhu päästjad ei saaks redeliga ligi või kus oleks liiga ohtlik lähedale minna.

"See on mingil määral loomulik tehnoloogiline jätk. Aga konkreetne kasutus, konkreetses olukorras, konkreetses eesmärgis vajab õiguslikku analüüsi. Kui see analüüs saab tehtud, siis me saame kindluse, et kas ja kuidas seda õigusruumi tarvis muuta on," kordas ta.

Vastates õigusteadlase Garri Ginteri kriitikale droonide kaasamise kohta liiklusjärelevalvesse, ütles siseminister Taro: "Liiklusjärelevalve on kompromiss. Vabadustel põhinev ühiskond ei tähenda seda, et on kõikelubatavus. Nagu ma ütlesin, siis liiklusjärelevalve on üldiselt vajalik selleks, et tagada turvalisus teedel. Lihtsalt ei ole väga palju teisi vahendeid, kuidas jõustada reeglite järgi käitumist kui järelevalvet üldse ei tehta. Loomulikult üks on taristu ehitus ja keskkonna kujundamine, aga teine on ka reeglite jõustamine, mis ilma kontrollita mitte kuidagi ei toimi. Paraku inimesed sõidavad ennast teedel surnuks, sest eiravad näiteks kiirusepiiranguid ja paraku sõidetakse ka teisi inimesi surnuks, kes mitte midagi ei eira. Mulle tundub see väide, et liikluse järelevalve üldiselt on saatanast, mõnevõrra ülevõimendatud."

ERR teatas juba 2018. aastal politsei plaanist võtta liiklusjärelevalves ja avariikohtadel kasutusele droonid, kusjuures eelkõige lootusega nende abil tabada ohtlikke manöövreid tegevaid autojuhte aga ka neid, mis oma sõidumaneeriga liiklust takistavad. Lisaks võimaldab droon hinnata, milliseid veokeid peaks kontrollima näiteks tehnilise seisukorra või ülekaalu hindamiseks.