"Kuigi eesmärk tundub üllas – et kuidas liiklust rahustada, siis minu arvates oleks me võinud ikkagi enne algatada ühiskondliku debati, et kas ja kuidas me ühiskonnana soovime, et meie privaatsusesse tungitakse. Et ei juhtuks niimoodi, nagu meil oli numbrituvastuskaamerate juhtum, kus tuli välja, et oli tehtud süsteem, millest isegi ministrid midagi ei teadnud ja mis aastaid tiksus. Ma arvan, et õigusriigis ei ole see kohane," ütles Timpson reedel ERR-ile.

Timpson rõhutas oma kommentaaris, et kaamerad ja droonid kuuluvad tänapäeva maailma, aga  seda teemat peaks kindlasti arutama. "Ma ütlen veelkord, minul ei ole midagi selle vastu, et droone kasutada liiklusohutuse ennetamisel, aga ma ei soovi, et asi niimoodi ära tehakse ja siis öeldakse, et me ammu juba teeme, [aga] keegi midagi ei tea, trahvid juba tulevad," rääkis ta.

Timpson ütles, et sel teemal tuleks kindlasti ühiskondlik arutelu algatada ning viitas, et ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et kaamerate ja droonidega seotud teemadega peaks tegelema privaatsuse aspektist lähtuvalt.

Küsimusele, kes sellise debati peaks algatama, vastas Timpson: "Seda saab teha nii- ja naapidi, ühte- ja teistpidi. Mõistlikum oleks teha seda võib-olla sealtpoolt, kus on rohkem infot ehk kindlasti on siseministeeriumil rohkem infot selle teema kohta."

ERR-i küsimusele, kas droonikaamerate teemat ei saaks lülitada ka praegu riigikogu menetluses olevasse eelnõusse, mis nõuab hoiatusmärkide paigaldamist mobiilsete liikluskaamerate ette, vastas Timpson, et hoiaks need teemad eraldi.

"Ma arvan, et selle eelnõu raames kindlasti võib arutada seda teemat. Aga ma arvan, et me võiksime jääda mobiilsete kaameratega ikkagi selle kitsastesse piiridesse, droonindust me seal arvatavasti ära ei lahenda," tõdes ta.

"Ma ei ütle, et see iseenesest kõige halvem idee oleks, aga sellele peaks eelnema ühiskondlik debatt.  Mina ei taha elada keeldude ja käskude ühiskonnas, kus keegi tark teab minu eest, mis on minule kui indiviidile kõige parem. Ma selles mõttes olen siin nõus Carri Ginteriga. Vabas ühiskonnas ei tohiks need asjad niipidi käia," kordas Timpson lõpetuseks veel kord oma seisukohta.

ERR teatas juba 2018. aastal politsei plaanist võtta liiklusjärelevalves ja avariikohtadel kasutusele droonid, kusjuures eelkõige loodetakse nende abil tabada ohtlikke manöövreid tegevaid autojuhte aga ka neid, mis oma sõidumaneeriga liiklust takistavad. Lisaks võimaldab droon hinnata, milliseid veokeid peaks kontrollima näiteks tehnilise seisukorra või ülekaalu hindamiseks.