ERR vahendas, et transpordiamet plaanib uues liiklusohutusprogrammis langetada piirkiiruseid ja võtta kasutusele keskmise kiiruse kaamerad. Arutelu on elav: ühed kardavad liigset kontrolli, teised loodavad lõpuks reaalsele muutusele liiklusohutuses. Igal juhul on lootus, et planeeritav programm konkreetsemate plaanidega toob soovitud muutused. Ohutusele saab kaasa aidata ka nutikas liikuvuse planeerimine.

Oluline on mõista, et ITS – intelligentsed transpordisüsteemid – ei ole enam tuleviku luksus, vaid osa meie igapäevasest liikluskorraldusest. See, et tehnoloogia aitab meid, on Eestis juba aastaid tegelikkus, ehkki me ei pruugi seda enam tähelegi panna. Nutikas liikuvus on juba meiega. Mõtleme korraks.

• Muutuvteabega kiirusmärgid 2+2 teedel. Need ei ole "iluasjad", vaid reaalne abi: talvetormiga või vihmasajus väheneb kiirus ning tõuseb turvalisus.
• Ühiskaardi või pangakaardi piiks nii Tallinna, Tartu kui ka Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse piirkonna bussides. Reisija ei pea mõtlema, kus ja kuidas piletit osta – piiksuga tuvastus teeb elu lihtsaks ja hoiab ühistranspordi atraktiivsena. Ja Tartu võimaldab juba kontaktivaba pangakaarti ka Ühiskaardi asemel kasutada.
• Anduritega varustatud nutikad foorid. Rohelist lubavat tuld ja selle pikkust saab reguleerida vastavalt liikleja olemasolule ja nende arvule.

Need on kõik ITS-lahendused.

Miks on plaanitavad sammud loogiline jätk

Oleme hakanud kasutama ilmastikuoludest ja liiklussagedusest juhitavat dünaamilist liikluskorraldust suurematel maanteedel. Uuringud näitavad, et neid liiklusmärke usaldatakse. Juhid korrigeerivad sõidukiirust kriitilistes olukordades, nagu vihm, libedus ja hämarus.

Peaksime muutuva teabega liiklusmärkidega varustatud teedevõrku 2+2 teedel kindlasti laiendama. Lisaks, nagu transpordiamet ka plaanib, võtma dünaamilise liikluskorralduse kasutusele ka 2+1 teedel, kus liiklejate kiirused möödasõitude lõppudes on aeg-ajalt oluliselt kõrgemad kui lubatud piirkiirus.

Transpordiameti programm näeb ette keskmise kiiruse kaamerad. Naabritel Lätis ja Leedus on need toonud väga häid tulemusi: vähem raskeid õnnetusi ja distsiplineeritum sõitmine. Me ju kõik teame, et nende möödasõitudega võidame lõpp-punkti jõudes ainult mõned minutid.

Samuti räägitakse piirkiiruse kohalikust langetamisest koostöös omavalitsustega. See on õige suund: kogukond teab ise, millal 50 km/h on liiga palju ja 40 km/h teeks tee laste või jalakäijate jaoks turvalisemaks.

ITS-kogukonna sõnum on lihtne: tehnoloogia aitab, aga otsused sünnivad koostöös. Riik annab platvormi ja standardid, kohalik omavalitsus saab otsustada ja rakendada. ITS-kogukonda kuuluvad tehnoloogiaettevõtted, taristuomanikud, teadlased ja avalik sektor ning oleme koos kogunud väärtuslikke kogemusi.

Me teame, et andmed annavad õiged otsused. Näiteks muutis Tartu linn oma liinivõrku juba 2019. aastal andmekorje põhjal tehtud analüüsi tulemusena ja liinivõrk sai seetõttu selgem ja inimeste vajadustele vastavam. Lisame ka tee-ehituse hangetesse andmepõhise kvaliteedikontrolli; projekteerimisel paneme kaablikanalid ja toite sisse juba nüüd, et andurid ja laadijad tuleksid tulevikus odavamalt. 

Ühispilet liigub pärisellu. Eestis on liikuvusteenused mõnevõrra killustunud: rongid, linna- ja maakonnatransport ning kommertsvedajad tegutsevad oma platvormil ja reisija peab hüppama äppide vahel. Aga on ka häid näiteid: Tallinnas ja Harjumaal saab rongi ja busse saab kasutada sama piletiga, peagi on lisandumas ka laiema katvusega lahendused. Liidame rongi, bussi ja tulevikus muudki sõiduvõimalused üheks planeerimis- ja maksekogemuseks.

Privaatsus ja turvalisus. Reeglid peavad toetama innovatsiooni. Kui privaatsuse ja turvalisuse raamistik on paigas, saavad ettevõtted ja omavalitsused kindlalt tegutseda, nad teavad, et seadus ja praktika toetavad, mitte ei pidurda. Ka kasutaja poolelt on privaatsus ja turvalisus väga olulised, ilma usalduseta uusi teenuseid ei kasutata. Kui inimesed kardavad, et liikuvusäpp jälgib nende iga liigutust või kiiruskaamera kogub liiga palju infot, siis ei teki ka valmisolekut lahendust omaks võtta.

Kuhu edasi?

Oleme alati rääkinud, et Eesti tugevus on see, et oleme maailma mastaabis väike, aga tark testkeskkond. Kui paneme paika pikema plaani, mis ei muutu iga valitsuse vahetusega, siis võime liikuda kolme põhimõtte järgi:

1. Nullvisiooni (Vision Zero) Eesti. Eesmärk on lihtne: liikluses hukkunute arv peab liikuma nulli poole. Selle saavutamiseks on ITS-lahendused üks kiiremaid ja kulutõhusamaid teid.
2. Ühispilet ja/või MaaS X-tee. Üks platvorm, mille kaudu saab planeerida ja maksta kogu teekonna eest, see on mugav nii linnas kui maal. 
3. ITS on taristu lahutamatu osa, tark taristu. Nutikad süsteemid ei ole ühekordne projekt, vaid varaklass, mida uuendatakse iga 10–15 aasta tagant selleks, et säiliks nende nutikus ja töövõime.

Transpordiameti uus liiklusohutusprogramm ei ole midagi abstraktset, see on loogiline jätk sellele, mida Eestis juba tehakse. Nutikad liikuvuslahendused on meie igapäevaosa, kuigi me ei pruugi neid märgata.

Me ei ole nii rikkad, et saame lubada endale mitte olla nutikad. ITS-lahendused annavad meile turvalisema, mugavama ja keskkonnasäästlikuma liikuvuse. Need pole ainult riigi investeeringud, vaid ka omavalitsuste ja inimeste igapäevane võit: vähem õnnetusi, rohkem aega, rohkem valikuid liikumiseks.