Tallinna linnapeakandidaatidel on linna liiklusruumiks erinevad nägemused

Tallinna linnapeakandidaadid on pealinna liiklusruumi osas erinevatel arvamustel. Kui mõned erakonnad toetavad ühistranspordi arendamise prioriseerimist, näevad teised parteid probleemi hoopis autojuhtide kiusamises.
Praegune linnapea, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski sõnas, et üheks fookuseks on soov, et igasse Tallinna asumisse tekiksid peatänavad Vana-Kalamaja peatänava näitel.
"Järgmine, kus me seda näeme, on Nõmme keskuse ala, kus hetkel projekti täpsustatakse ja teine on siis Koidu tänav uues maailmas, kus on tegelikult arhitektuurivõistlus toimunud," kirjeldas Ossinovski.
Sotsiaaldemokraatide võimupartneri Eesti 200 linnapeakandidaat Aleksei Jašin selgitas, et erakonna põhimõte on, et kõik liiklejad oleksid Tallinnas võimalikult eraldatud ja saaksid liikuda oma liikluskoridoris.
Ka Reformierakonna linnapeakandidaat Maris Lauri rõhutas vajadust leida tasakaal erinevate liikumisviiside vahel.
Opositsioonis oleva EKRE linnapeakandidaat Martin Helme sõnas seevastu, et erakonna prioriteet on autoliiklus, sest autojuhtidele on elu tehtud raskeks. Ka Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul toimub pealinnas autojuhtide kiusamine ning rõhuda tuleks liiklusvoo sujuvusele.
"Siin on kindlasti mitmetel parteidel lausa nii-öelda ideoloogiline kavatsus või tahtlus, et saavutada üldise liiklussujuvuse häirimine nõnda, et auto sõitmist muuta võimalikult ebamugavaks," rääkis Reinsalu.
Endise linnapea ja Keskerakonna juhi Mihhail Kõlvarti hinnangul ei tohiks liikluse ümber tegemine olla ideoloogiline, vaid lähtuma lähenemise mõistlikkusest. Näitena tõi ta kiirusepiirangud Balti Jaama juures, mis tema arvates on sealse liiklusolukorra teinud hoopis ohtlikumaks. Esimest korda kohalikel valimistel kandideerivate Parempoolsete linnapeakandidaat Lavly Perling lähtuks liikluspildi kujundamisel teadusuuringutest.
Erakondadel on erinev visioon trammitrasside arendamisest
Lähiaastatel on Tallinnasse lisandumas mitu uut trammitrassi. Ühte kavandatakse Pelguranna piirkonda, teist aga rekonstrueeritud Liivalaia tänavale.
Ossinovski sõnul oleks mõistlik alustada ka juba järgmiste trammiteede planeerimisest, näiteks trammiteest, mis viiks mööda Pärnu maanteed Järvele. Reformierakonna prioriteet oleks trammiteed arendada Mustamäeni.
Jašin tõi välja, et Eesti 200 hinnangul peakski rööbastranspordile kõige rohkem keskenduma. Erakond arutaks lisaks võimaluse üle luua trammiühendus Lasnamäe ja Maardu suunas.
"Ummikuvabalt saavad liikuda vaid eraldi transpordikoridorides planeeritud trammid," üles ta.
Reinsalu toetab samuti trammiteede ehitust, kuid on kahtleval seisukohal Pelguranna trammi osas, mis praeguste plaanide järgi peaks kulgema mööda Puhangu tänavat. Sellele on aga kohalik kogukond vastumeelt avaldanud.
Ka Mihhail Kõlvart Puhangu tänavale trammi ei tooks. "Kui Keskerakond on võimul, siis sellist trassi ei tule," sõnas ta.
Parempoolsete hinnangul on rööbastranspordi ja ka muu ühistranspordi arendamine pealinnas hea idee, kuid selleks on vaja lisaraha. Lavly Perlingu sõnul ei toeta erakond seega tasuta ühistransporti.
EKRE on ainus erakond, kes trammiteede ehitamist ei poolda, Martin Helme arvates on see liiga kulukas ning ka teisi liiklejaid segav. Alternatiivina pakub erakond välja õhutrammi idee.
"Kujutame ette, et Viimsist tuleks mööda mereäärt ilusti see õhutramm. Oleks ilus vaadata mereäärt ja teiseks saaks kiiremini, kui sealt saab praegu nii ühistranspordiga kui autoga," lausus Helme.
Teede rekonstrueerimise osas valitseb kandideerivate erakondade vahel teatav konsensus. Näiteks nii Reformierakond, Eesti 200 kui ka Isamaa toovad esile Peterburi maantee rekonstrueerimise või Kristiine liiklussõlme ümberehitamise.
"Peterburi maantee, mis pikemalt kipub lagunema, Kristiine ristmik, mis on hästi ohtlik, aga ka Viru väljaku ja peatänava küsimus, kuidas seal lahendada liiklusohutus," kirjeldas Maris Lauri.
Reinsalu ja Perling rõhutavad mõlemad, et oluline on, et linnal oleks pikk vaade teedeehitusele. Kõlvarti hinnangul on aga äsja lõppenud suvel teetöid pealinnas hoopis liiga vähe tehtud.
Toimetaja: Barbara Oja








