Võitlus privaatsuse pärast on Euroopa Liidu tasandil aktuaalne. Euroopa Parlament lükkas 26. märtsil tagasi chat control 1.0 pikendamise 228 poolt ja 311 vastu häälega. See ajutine erand "lubas" Google'il, Metal ja teistel teenusepakkujatel laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse nimel meie kõigi erasõnumeid automaatselt läbi vaadata ja kahtluse korral ka inimsilmaga kontrollida.

Reegel aegus 3. aprillil ja EL seda ei pikendanud. See on oluline võit eurooplaste sõnumisaladuse kaitsele. Paraku jätkuvad kohe juba samal teemal chat control 2.0 määruse arutlused.

Miks kogu määrus läbi kukkus?

Algne ettepanek oli pikendada jälgimismehhanismi 2028. aasta aprillini. Enne lõpphääletust toimus aga sisuline arutelu selle üle, millistel tingimustel üldse tohib inimeste erasõnumeid läbi vaadata. Euroopa Liidu põhiõiguste harta kaitseb nii eraelu ja suhtluse puutumatust (artikkel 7) kui ka isikuandmeid (artikkel 8). Chat control'i kontekstis tähendab see, et sõnumite skaneerimine on isikuandmete töötlemine ning kõigi kasutajate suhtluse massiline analüüsimine kujutab endast väga tõsist põhiõiguste riivet.

Ühe ettepanekuna pakuti, et inimsilm võiks sõnumeid näha üksnes kohtu loal. See oleks toonud süsteemi tagasi tavapärase õiguskaitse loogika juurde, kus on vajalik konkreetne kahtlus, kohtu kontroll ja sihitud sekkumine.

Selline lähenemine oleks olnud oluliselt vähem invasiivne inimese õiguste suhtes. Sellest hoolimata ei saanud kohtu loa nõue parlamendi enamuse toetust. Ehk oleks see ka idealistlik, kuivõrd Uruguais tegutseva laste kuritarvitaja leidmisel oleks Euroopas tegutseval politseinikul üsna keeruline Uruguai kohtu luba hankida.

Euroopa Parlament otsustas siiski piirata jälgimise ulatust. Näiteks lubati üksnes juba teadaoleva ebaseadusliku materjali tuvastamine nn räsiväärtuste alusel. See tähendab, et süsteem ei analüüsi sõnumite sisu, vaid võrdleb sõnumites olevate piltide ja videote räsiväärtusi varasemalt tuvastatud ebaseaduslike materjalide omadega. Samuti otsustati pikendada erandit 2028. aasta aprillini.

Lõpphääletusel lükati kogu regulatsioon siiski tagasi. Seda tehti erinevatel põhjustel. Osa saadikuid seisis põhimõtteliselt erasõnumite lausjälgimise vastu. Teiste jaoks oli tegemist strateegilise valikuga: kui reeglid oleksid jõustunud juba heakskiidetud piirangutega, oleks see olnud määrav ka läbirääkimiste järgmistel sammudel. See tähendab, et järgmistes aruteludes saavad massjälgimise pooldajad alustada sisuliselt puhtalt lehelt ja ei ole seotud juba saavutatud kokkulepetega privaatsuse tagatiste suurendamise kohta.

Kes eestlastest kaitses sõnumisaladust ja kes mitte?

Eesti eurosaadikud on meist tihti kaugel ja nende tegemised samuti. Vaatame siis lähemalt. Jagunemine oli selge. Marina Kaljurand, Sven Mikser, Urmas Paet ja Jana Toom hääletasid järjekindlalt kõigi sõnumisaladust ja privaatsust kaitsvate muudatuste poolt. Sama selgelt hääletasid nad massjälgimise pikendamise vastu. Riho Terras ja Jüri Ratas seevastu "vaba ligipääsu" kitsendamist ei toetanud. Nende valikud hääletamisel viitavad pigem kuulumisele sellesse gruppi, kes loodavad uuel ringil kehtestada vabamad käed sõnumite järelevalveks.

Jaak Madison on korduvalt andnud mõista, et ta ei toeta erasõnumite massjälgimist ja toetab sõnavabadust ja privaatsust. Tema hääletused olid ambivalentsemad. 26. märtsil oli ta vastu nii räsipõhise (IT) piirangu tugevdamisele kui ka krüpteerimise kaitsele. Oma Facebooki-lehel selgitas ta, et 11. märtsil hääletati chat control 2.0 ja 26. märtsil chat control 1.0 üle. Euroopa Parlamendi hääletusprotokollid seda ei kinnita, mõlemal kuupäeval hääletati sama eelnõu üle, milleks oli ajutise erandi pikendamine. Chat control 2.0 on eraldi eelnõu, mille üle kummalgi päeval ei hääletatud.

Seega toetasid riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohta, et erasõnumite lausjälgimine on enneolematu privaatsuse riive, Kaljurand, Mikser, Paet ja Toom. Võimalik, et Terras, Ratas ja Madison hääletasid lähtuvalt oma fraktsiooni hääletussoovitusest. Sellest hoolimata läksid nende hääled konkreetsetes punktides faktiliselt erasõnumite massjälgimist soosima.

Selle loo tulemusena puudub alates 4. aprillist Euroopa Liidus selge õiguslik alus erasõnumite massiliseks läbivaatamiseks. Erand, mis seda lubas, on kustunud. Sellele vaatamata on suured tehnoloogiaettevõtted, sealhulgas Google, Meta, Microsoft ja Snap, teatanud, et jätkavad erasõnumite läbivaatamist, kuigi õiguslik alus selleks on muutunud ebamääraseks. Väljend "legal uncertainty" jookseb läbi ka suurte chat'i operaatorite ühisest pressiteatest.

Olukord on kõnekas ja võimaldab tuua paralleeli ka Eestiga. Riigikohus leidis 2021. aastal, et sidevõrkudes metaandmete kogumise kohustuse paragrahv on niivõrd põhiõigustega vastuolus, et see tuleb piltlikult öeldes lugeda meie õiguskorrast väljaarvatuks. Ometi pole paragrahv seadusest kuhugi kadunud ja sideettevõtjaid sunnitakse jätkuvalt andmeid põhiseadusvastase paragrahvi alusel koguma. Privaatsusõiguse jäme rikkumine jätkub.

Hiljutiste kuulujuttude järgi on Telia vastu alustatud tsiviilasi seoses metaandmete kogumise ebaseaduslikkusega (vastav paragrahv on põhiseadusevastaseks tunnistatud).

Probleem pole kaugelt mitte läbi

Chat control 2.0 soovib luua erasõnumite läbivaatamisele püsiva õigusliku raamistiku. Järgmine triloog (ehk EL-i institutsioonide omavahelised läbirääkimised) toimub mais. Poliitilist kokkulepet loodetakse juuliks.

Algsest kohustuslikust erasõnumite läbivaatamise ettepanekust on hetkel loobutud. "Vabatahtlik" jälgimine aga soovitakse muuta püsivaks. Sellest, miks "vabatahtlik" on jutumärkides, kirjutasime juba varem. Euroopa Parlamendi lähtekoht on privaatsussõbralikum. Eks näeme, kuidas käituvad Eesti eurosaadikud. Ühiskonna asi on aga olla valvas. Vabaduse järkjärgulist vähenemist on raske märgata. Küll aga märkame seda siis, kui see on kadunud.