Euroopa Liidus pole hoolimata erinevate eesistujate pingutustest suudetud alates 2022. aastast vastu võtta seadust, mis lubaks sõnumite sisu automaatset skaneerimist illegaalse sisu tuvastamiseks. Taanil võib see 14. oktoobril õnnestuda, sest eelmisel katsel jäi seadus napilt vastu võtmata.

Olen varem Belgia sarnast katset, koos muudatusettepanekutega, kritiseerinud. Taani ettepanekud ei ole kasutaja vabaduste ega privaatsuse seisukohalt palju paremad.

Endiselt sunnitakse kasutajaid valima, kas lubada oma sõnumite manuste kliendipoolset skaneerimist või loobuda piltide, videode ja linkide jagamisest. Sõnumite skaneerimine kasutaja seadmes enne krüpteerimist on endiselt päevakorral enamikes tuntud sotsiaalmeediaplatvormides ning suhtlusrakendustes, mistõttu on tegemist massijälgimisega. (Eelnõus on erandiks riiklike ja julgeolekuinstitutsioonidega seotud kontod, sest nende omanike seas lasteahistajaid ei ole.)

Et kaitsta alaealisi peavad kõik potentsiaalselt ohtlikud rakendused, teenused ja rakenduste poed hakkama kasutajate vanust tuvastama. Praktikas tähendab see hetkel peamiselt biomeetriliste andmete või dokumentide kogumist kõigilt kasutajatelt. Enamike tavakasutajate jaoks on tagajärjeks anonüümsuse kadumine internetis, sest teenusepakkujad või riigid suudavad neid nüüd hõlpsalt tuvastada.

Europoli ülem Catherine de Bolle, leiab, et anonüümsus ei ole põhiõigus. Võib-olla, kuid see toetab ühte põhiõigust internetis – sõnavabadust –, sest kaitseb meid enamuse türannia eest, mida pidas oluliseks ka John Stuart Mill.

Kriitikute poolt chat control'iks ristitud seadust pooldavad poliitikud ja jõustruktuurid teavad, et see ei ole populaarne. Avalikes dokumentides rõhutatakse korduvalt, et rahva veenmiseks tuleb leida "parem narratiiv". Siiani on see piirdunud infokalüpsise nelja väsinud ratsaniku, lasteahistajate, narkodiilerite, rahapesijate ja terroristide, hirmutamiseks ning kaastunde tekitamiseks rahva ette toomisega.

Samuti on laenatud FBI poolt 2010. aastal käibele toodud metafoori "pimedaks minemine" (going dark), et kirjeldada, kuidas peagi ei pääse korrakaitsjad enam andmetele ligi, sest kõik on krüpteeritud. Iroonilisel kombel muutus see probleemiks, kui Edward Snowdeni paljastused julgeolekuorganisatsioonide massijälgimise kohta kiirendasid internetiliikluse ning kasutajate andmete krüpteerimist eelmise kümnendi esimesel poolel.

Nii kliendipoolse skaneerimise kui ka tarkvara tagauste probleemidest on palju kirjutatud. Harvardi ülikoolis 2016. aastal avaldatud raport leiab, et "tumedaks minemise" metafoor ei kirjelda sotsiaalseid ning tehnilisi trende adekvaatselt. Jälgimiskapitalismi tingimustes on otspunktkrüpteerimise laialdane levik vähetõenäoline, leiavad autorid, ning krüpteeritud andmete asemele tulevad uued allikad ja andmete liigid.

Demokraatia tagasilangus (democratic backsliding) on protsess, mille käigus demokraatlikud riigid libisevad järk-järgult autoritaarsusse, sageli demokraatlike protsesside ning institutsioonide abil. Freedom House ja V-Dem Institute üleilmset tagasilanguse trendi kaardistanud viimased paar aastakümmet.

Chat control ja teised jälgimisühiskonda põlistavad seadused loovad olevikus vundamenti tulevikus hoogustuda võivale demokraatia tagasilangusele. Üksikisikut ei kaitse tasapisi üha autoritaarsemaks muutuvas maailmas riikide tehniline jälgimisvõimekus, mida piiravad seadused; teda kaitseb sellise võimekuse puudumine.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.