Pruunsilla esindaja Paul Keres ütles, et kaebuse põhjuseks on olukord, kus sidefirmad jätkuvalt koguvad kõigi inimeste telefonikõnede toimumise andmeid, kes kellele helistas, kui pikk oli kõne ja kus inimesed kõne ajal viibisid, ning edastavad need õiguskaitseasutustele, kuigi riigikohus on seda nõudva seaduse viis aastat tagasi tunnistanud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks.

"Kuna riik selle seaduse kordategemisega nähtavasti toime ei tule, siis on tarvis pöörduda otse nende vastu, kes sideandmete õigusvastase kogumisega tegelevad ja need ongi sideettevõtjad," rääkis Keres.

Kerese sõnul on sideandmete salvestamise ja kaitsepolitseile nendele juurdepääsu võimaldamine olnud mitme aasta vältel Parvel Pruunsilla põhiõigustesse äärmiselt invasiivne ja intensiivne sekkumine.

"Selline sideandmete kogumine ja säilitamine võimaldab isikut sellisel viisil profileerida, mida Euroopa kohus võrdsustab tegelikult jälitustegevusega ja see kestab ju aastaid ja aastaid ja aastaid. Ehk siis inimene on pideva jälgimise all," ütles Keres.

Kerese sõnul on nõude üks osa ka mõjutada Teliat oma kliendi õiguste rikkumisest tulevikus hoiduma, millest lähtuvalt on hagis Telia vastu ka kohtule ettepanek mõista Telialt välja miljon eurot.

"Seaduse kohaselt tuleb arvesse võtta majanduslikku seisundit ja Telia majanduslik seisund on väga hea. Rikkumise raskuse ja Telia majandusliku seisundi kaudu me oleme sellise ettepanekuni jõudnud," rääkis Keres.

Pruunsilla andmed

Parvel Pruunsild rääkis, et ta varasemalt küsis Telialt välja, mis andmeid ja mille alusel on ettevõte üldse tema kohta kaitsepolitseile edastanud ja Telia sellele ei vastanud.

"Andmekaitseinspektsioonist ja Teliast mõlemast tuli kinnitus, et Telia ei saagi mulle öelda, mida nad on andnud ja kellele nad on andnud, sellepärast et neil on leping kaitsepolitseiametiga," rääkis Pruunsild.

Tema sõnul ei näidatud ka neile lepingut, mille alusel andmeid antakse. Lisaks ei näe Pruunsilla sõnul isegi Telia, kes, millal ja kelle andmeid üldse vaadanud on.

"Lepingut pole küll näinud, ent Kapol on ilmselt juurdepääs Telia andmebaasile ja nad saavad vaadata sealt mida iganes," ütles Pruunsild.

Lisaks tuli Pruunsilla sõnul välja, et kui kohus oli andnud loa kõnede ja SMS-ide metaandmete kaitsepolitseile edastamiseks, siis Telia edastas ka andmed Pruunsilla asukoha kohta, mille jaoks luba ei olnud.

Menetluse käigus loodab Pruunsild näha Telia ja kaitsepolitsei vahelist lepingut, saamaks aru, mis andmed ja kuidas Teliast kaitsepolitseisse jõuavad. Lisaks siis enda andmete edastamise lõpetamisele.

Pruunsilla hinnangul peaksid sideettevõtjad mitte täitma ebaseaduslikku nõuet.

"Näiteks nagu on juhtunud Rootsis, kus sideoperaatorid ja telekommunikatsioonifirmad ei edasta selliseid andmeid jõuorganisatsioonidele. Aga meie ettevõtjad lohisevad lihtsalt kaasa ja tegelikult annavad oma klientide andmeid täiesti vastutustundetult välja," märkis Pruunsild.

Miljoni euro suuruse kahjunõude kohta ütleb Pruunsild, et see vastab tema põhiõiguste rikkumise ulatusele, aga nõude mõte ei ole raha teenida.

"Kui ma selle miljoni eurot saaks, eks ma annaks selle heategevuseks, ma arvan, või korruptsioonivastaseks võitluseks või milleks iganes," märkis Pruunsild.

Hagi perspektiiv

Kuna hagi on värskelt esitatud, siis kohus ei ole veel otsustanud, kas see menetlusse võtta. Enne seda saab Telia kohtule esitada oma vastuse.

Keres hindab hagi rahuldamise perspektiivi kõrgeks. Nii seda, et kohus kohustab Teliat andmete kogumist lõpetama kui ka mittevaralise kahju väljamõistmist.

"Vaidlust ei ole, et selline sideandmete lausaline kogumine ja säilitamine on õigusvastane. Vaidlus minu arvates ei saa olla ka selles, et selliselt kogutud andmete kontrollimata üleandmine kaitsepolitseiametile ilma, et sellest läks üldse mingit jälge maha, on ka õigusvastane," ütles Keres.

Samas ei ole Eesti õiguspraktikas miljoni euro suurused mittevaralise kahju nõuded tavapärased. "Mis see summa tuleb, ma ei oska seda öelda," rääkis Keres.

Telia vaade

Telekommunikatsioonifirma Telia ütleb, et ettevõttel ei jää muud üle, kui kehtivat seadust täita ja ütleb, et käitub õiguspäraselt.

"Tegu on olulise, seejuures riigi poolt lahendamist vajava ja kiiret otsust ootava teemaga. Telia ja sektoriülene Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on korduvalt viidanud justiits- ja digiministeeriumile vajadusele muuta sideandmete säilitamise ja kasutamise regulatsiooni," ütles Telia kommunikatsioonijuht Raigo Neudorf.

"Loodetavasti regulatsioon peatselt muutub, aga kuni selle ajani peab lähtuma kehtivast regulatsioonist," lisas ta.

"Andmekaitse Inspektsioon on teemat analüüsinud ja leidnud, et Telia käitub õiguspäraselt. Seetõttu peab Telia esitatud hagi põhjendamatuks ja annab täpsemaid kommentaare siis, kui on hagiga tutvuda saanud," märkis Neudorf.

Kaitsepolitsei soovib seadust muuta

Kaitsepolitse pressiesindaja Marta Tuule sõnul on kaitsepolitseile andmete kasutamine oluline, kuid seaduse muutmist ja õigusselgust soovivad ka nemad.

"Andmete edastamise kohustus tuleb Teliale elektroonilise side seadusest (ESS). Euroopa Kohus ja riigikohus on sideandmete säilitamise kohta teinud küll erinevaid otsuseid, kuid ESS-i vastavaid sätteid ei ole kohus põhiseadusvastaseks tunnistanud. Mistõttu peab Telia ja teised sideettevõtjad kehtivat seadust järgima," ütles Tuul.

"Elame ohtlikus keskkonnas, Euroopas käib sõda ja viimased aastad on näidanud, et Venemaa eriteenistuste lakkamatu tegevus Eesti suunal on lakkamatu. Sideandmeid on vaja õiguskaitseasutustele ühiskonna kaitseks ning turvalisuse tagamiseks," lisas ta.

"Praktikas tähendab see seda, et õiguskaitseasutused ei pea iga telefoninumbri kontrollimiseks saatma Teliale kirjalikku päringut, vaid me saame elektroonilisest süsteemist läbi erinevate üksikpäringute kontrollida, kas konkreetne number on üldse Telia klient. Kui on, siis pärida telefoninumbri omanikku jne.," märkis Tuul.

"Üldkokkuvõttes toetame seaduse muutmist ja õigusselguse loomist. Seejuures on oluline, et riigi julgeoleku tagamise eesmärgil oleksid sideettevõtjal andmed olemas ning pädevatel asutustel ka nendele juurdepääs," märkis Tuul.

"Seetõttu ei saa sideandmete säilitamise sätteid lihtsalt kehtetuks tunnistada ja loota edaspidi operaatorite ärilistele eesmärkidele, vaid seadus peab andma riigile tööriistad oma julgeolekut tagada. Riigi julgeoleku eesmärgil sideandmete säilitamist on jaatanud ka Euroopa Kohus," lisas ta.

Pruunsilla menetlused

Kaitsepolitsei esitas 2023. aasta mais Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja Parvel Pruunsillale, mõlemad kuuluvad parteisse Isamaa, kahtlustuse vastavalt toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses ja toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.

Kaitsepolitsei hinnangul oleks Humal pidanud ennast taandama otsuste juurest, kus Eesti Rahva Muuseumi endine näitusehoone Kuperjanovi tänav 9 müüdi enampakkumisel üliõpilaskorporatsioonile Sakala, mille liige Pruunsild on.

Nii maakohus kui ka ringkonnakohus mõistsid mehed õigeks. Prokuratuur otsust riigikohtusse edasi ei kaevanud.

Samas kasvas menetlusest välja uus kriminaalasi. Läbiotsimiste käigus ära võetud andmekandjate alusel esitas keskkriminaalpolitsei erakonnale Isamaa, sellesse kuuluvale riigikogu liikmele Mart Maastikule, Tõnis Paltsile ja Parvel Pruunsillale kahtlustuse Isamaa keelatud toetamises.

Kahtlustuse järgi on tehtud erakonnale Isamaa keelatud annetusi kokku umbes 330 000 euro ulatuses, millest erakond võttis vastu 110 000 eurot.

Kahtlustus puudutab perioodi, kui 2021. aastal kandideerisid Isamaa esimehe kohale Helir-Valdor Seeder ja Lavly Perling. Perling oli koos oma mõttekaaslastega moodustanud erakonna sees ühenduse Parempoolsed ning Seederi tulisemad toetajad omakorda koondusid MTÜ Isamaalised taha. Viimase tegevust toetas aktiivselt Parvel Pruunsild, kes on ise Isamaa liige 28. oktoobrist 1999. Palts oli MTÜ Isamaalised tegevjuht.

Praegu kaalub prokuratuur, kas taotleda Maastikult saadikupuutumatuse võtmist, et asjaga kohtusse minna.

Pruunsild on ametlikult Isamaale aastate jooksul ametanud kokku üle kahe miljoni euro.

Pruunsild ütleb, et toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamise kriminaalasi pandi püsti vaid selleks, et leida midagi tema vastu.

"See on muidugi farss kuubis. Kogu see ERM-i asi oligi tegelikult kattevari, et lihtsalt tegeleda jälitustegevusega, saada kätte minu arvuti, saada mind pealt kuulata, teha kõiki asju. See oli nende tegelik eesmärk," rääkis Pruunsild.

"Sellest me saime kohe alguses aru, et see ERM-i asi oli lihtsalt kamuflaaž, et saada juurdepääs minu andmetele. Ja see neil õnnestus," lisas ta.