Saaremaa jahimehed tegid lõppenud jahihooajal rekordtulemuse sigade küttimisel ja nüüd tahab keskkonnaamet saada selgust, kui palju kusagil piirkonnas võib veel sigu olla. Seetõttu otsib ööpimeduses keskkonnaameti droon infrapunakaameraga roostikust metssigu. 

"See on järelkontroll esitatud küttimisandmetele. Kui Saaremaal oli küttimiskohustus 6000 siga, siis suures plaanis, arvestades kogumina Saaremaa jahiseltse, on see küttimismaht täidetud," lausus keskkonnaameti Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer.

"6000 me kätte saime, aga üheteistkümnel jahipiirkonnal jäi see kohustus täitmata ja hakati nendelt selgitusi küsima, et täna olemegi äraootaval seisukohal, et mis vastuseid me keskkonnaametist saame," ütles Ive Kuningas.

"Sigu on, aga selge on ka see, et piirkonniti on see ikka väga erinev," sõnas Haamer.

Nii mõneski piirkonnas on sigu jätkuvalt palju ja sellest lähtuvalt on ka oht farmidele suur. Ettevaatusabinõud peavad olema kõrgeimal tasemel, sest tegelikult pole tänaseni selge ka see, kuidas eelmisel aastal katk farmidesse jõudis.

"Kõik on täpselt sama arvamuste meri. Ma nii positiivne selle suve suhtes ei saa kahjuks olla. Nii kaua kui metssigade arvukus on kõrge ja haigus laialt levinud, siis see risk farmi jõuda on päris kõrge. Sel aastal on meie jaoks risk kõige suurem Saaremaal ja Lääne- ja Ida Virumaal," lausus põllumajandus- ja toiduameti peadirektor Raimo Heinam.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium lubab ka tänavuseks jahihooajaks jahimeestele täiendavaid boonuseid.

"Ehk saame jätkata konservide meetmega ja hetkel on ka võimalik veel konserve tellida. See meede ei ole veel sulgunud. Küttimise kompensatsioon, mis eelmisel aastal maksti, et mis mahus ja kas see jätkub, selgub pärast valitsuse istungit. Emiste küttimise toetus jätkub sel aastal samamoodi nagu eelmisel aastal ja trihhinelloosi uuringuid jätkuvalt kompenseerime," lausus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonnajuht Kadri Kaugerand.

Sigade Aafrika katku puhul on ametkondade seisukoht, et ennetusele kuluvad miljonid on siiski oluliselt väiksem raha hulk, mis kuluks kodusigade hukkamisega kaasneva kahjuga.

"Kui me vaatame, et eelmisel aastal oli kogukahju 18 miljonit ja hüvitisi oli 12 miljonit, siis täna me räägime kuni kahest miljonist erinevast meetmest, mis oleks vaja juurde," sõnas Heinam.