Kuigi möödunud aasta sügisest on Soomaa rahvuspargi aladel hunte kütitud, pole piirkonna suurima veiseksvataja Tiit Soa sõnul probleem lahenenud ja rünnakud Soomaa luhti hooldavatele veistele jätkuvad.

Veised on praegu Soomaa rahvuspargi serval, kuid Soomaa luhtadele viiakse nad umbes kuu aja pärast.

"Minu karjas hakkas suur murdmine oktoobris-novembris ja siis keskkonnaamet väljastas eriload. Oli juttu, et kogu see Kikerpera suur kari, kes käib murdmas, läheb likvideerimisele," ütles Soa.

"Pärast septembrit on sealt ära kütitud konkreetselt karjatamise aladel erilubadega väljaspool jahiaega kuus hunti sellest samast konkreetsest karjast. See kari on lakanud toimimast keskkonnaagentuuri kinnitusel, aga probleem on see, et piirkonda liiguvad kõrvalaladelt teised hundikarjade üksikud isendid ja on alustanud samuti veiste murdmist," lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juht Tanel Türna.

Kui Soa sõnul tuleks küttida veel rohkem, siis Türna sõnul on kütitud palju – lisaks erilubadele rahvuspargis kütiti sel jahihooajal 165 hunti, mis on viimase sajandi rekord. Türna sõnul tuleb otsida ka teisi lahendusi.

"Ainult küttimine ei too enam tulemust. Lisaks küttimisele tuleb kombinatsioonis rohkem panustada ka ennetusmeetmetele. Esimene võimalus, millega tuleb töötada, on näiteks veiste poegimise ajatamine ja kindlasti vaatame sügavamalt sisse ka luhahoolduspõhimõtetesse, et kas mingitel aladel oleks võimalik näiteks rohkem niitmisega hooldada," ütles Türna.

Kui Türna sõnul tegeleb amet probleemi lahendamisega aktiivselt, siis Soa sõnul ei näe keskkonnaamet suurt pilti ega tee piisavalt. Nii tahavad piirkonna loomakasvatajad Soa sõnul, et huntide rünnakuid hakataks käsitlema kui maaelu, mitte kui looduskaitselist probleemi ja juhtrolli selles peaks võtma põllumajandusministeerium.

"See puudutab kogu maaelu, mitte ainult metsas olevaid loomi, vaid ka selle taga on sotsiaalsed probleemid. Keskkonnaamet nagu ütleb, et kiireid otsused ei ole. Aga meil ei ole aega, meil on juunikuuks raha otsas, sest loomad on murtud. Meil ei ole müüa midagi enam," sõnas Soa.

Soa leiab muuhulgas, et põllumajandusministeeriumil tuleks Soomaa karjakasvatajatele maksta riigiabi ja riigil tuleks tapetud loomad asendada uutega. Ministeerium aga ei näe võimalust olukorras juhtrolli võtta ega selliseid meetmeid rakendama hakata.

"Me teame, et kiskjaprobleem Eestis on väga suur, mitte ainult Soomaal, vaid päris mitmes piirkonnas. Me eeldame, et toidutootmine saaks ikkagi käsikäes ka looduse kaitsmisega käia," lausus põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Katrin Rannik.