Euroopa Liidu (EL) liidrid kohtuvad järgmisel nädalal Brüsselis tippkohtumisel, lootuses veenda Ungari peaministrit Viktor Orbánit ja tema Slovakkia kolleegi Robert Ficot pidama kinni lubadusest kiita heaks laen, mis peaks katma kaks kolmandikku Ukraina vajaminevast rahastusest võitluses Vene sissetungi vastu kuni 2027. aasta lõpuni.

Kui aga valitsusjuhid järele ei anna, on Balti- ja Põhjamaadel plaan toetada Ukrainat piisavas mahus, et riik peaks vastu vähemalt käesoleva aasta esimese pooleni, märkisid läbirääkimistega kursis olevad diplomaadid. 

Teise allika sõnul kaalutakse kokku 30 miljardi euro suurust summat. Kuna tegemist oleks kahepoolsete laenudega, ei vaja need EL-i ühist heakskiitu.

Eraldi teatas Hollandi rahandusminister Eelco Heinen teisipäeval kolleegidele, et tema valitsus on teinud ettevalmistusi Kiievi toetamiseks 3,5 miljardi euroga aastas kuni 2029. aastani, kinnitasid veel kaks diplomaati.

Budapest või ükskõik milline teine liikmesriik saab 90 miljardi euro suurust laenu blokeerida – vaatamata detsembris antud nõusolekule –, sest üks raha väljamaksmiseks vajalikest eelnõudest nõuab kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust.

"See ei ole esimene kord, kui meil on Ungariga sarnaseid raskusi," ütles EL-i majandusvolinik Valdis Dombrovskis teisipäeval vastuseks Politico küsimusele. "Me viime selle laenu ellu ühel või teisel viisil."

Ukraina individuaalse rahastamise ideed arutati juba enne detsembri tippkohtumist, kus liidrid otsustasid siiski jätkata ühise EL-i laenuga. 

Toona peeti kahepoolseid laene ebasobivaks, kuna see õõnestaks EL-i ühtsust ja paljastaks sügavad lõhed ühenduse sees. 

Kui aga Orbán vastuseisust ei loobu, võib see jääda ainsaks lahenduseks.

Ukrainal jätkub raha maini

Kiievi rahastusvajadus on mõnevõrra leevenenud pärast seda, kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kiitis eelmise kuu lõpus heaks 8,1 miljardi dollari suuruse laenu, millest 1,5 miljardit kanti kohe üle. Nelja Kiievi rahandusega kursis oleva isiku sõnul peaks riik püsima maksevõimelisena mai alguseni.

Varasemad EL-i hinnangud viitasid, et Ukraina jääks hätta juba märtsi lõpus, mis andnuks Vene vägedele suure eelise ning raskendanuks Ukraina positsiooni USA juhitud rahukõnelustel. Seetõttu on 90 miljardi euro suurune päästerõngas muutunud veelgi kriitilisemaks.

Laenu andmine näis kindel kuni jaanuari lõpuni, mil Venemaa droonirünnak kahjustas Družba naftajuhet, mis transpordib Vene naftat läbi Ukraina Ungarisse ja Slovakkiasse. Budapestile ja Bratislavale kehtib Vene nafta osas EL-i sanktsioonide erand.

Orbán süüdistas Ukrainat remonditööde poliitilistel põhjustel sihilikus viivitamises ning taganes detsembris antud lubadusest laenule roheline tuli anda. Samuti blokeeris Ungari liider EL-i 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.

Orbán, keda ootavad 12. aprillil ees parlamendivalimised, on teinud kampaaniat Ukraina-vastaste sõnumitega. Tema erakond Fidesz jääb aga küsitlustes opositsioonilisele Tisza parteile märgatavalt alla.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas süüdistused naftajuhtme parandamisega viivitamises tagasi. Ta märkis eelmisel nädalal ajakirjanikele, et kuigi ta seda teha ei soovi, võiks nafta taas läbi Družba voolata kuu või pooleteise pärast – ehk vahetult pärast Ungari valimisi. 

Eelmisel kuul selgitas Zelenski, et remonti on takistanud Venemaa korduvad rünnakud torujuhtmele, sealhulgas ajal, mil töölised on viibinud objektil.

Ootusärevus Ungari valimiste eel

Nii Kiievis kui Brüsselis loodetakse, et kui Orbán valimised kaotab, võib opositsioonijuht Péter Magyar olla laenu heakskiitmisele altim – eriti kui Družba torujuhe parandatakse või kui Ungari saab EL-ilt muid soodustusi.

Kuigi Magyar on valimiskampaania ajal teinud Ukraina suhtes kriitilisi avaldusi ja sarnaselt Orbánile välistanud vägede või relvade saatmise, on ta siiski tunnistanud Venemaad agressori rollis. Diplomaatide hinnangul võib teda motiveerida soov vabastada Ungari jaoks külmutatud EL-i toetusfondid.

Samuti on Ungari taotlenud 16 miljardit eurot laenu EL-i SAFE-programmist, mis pakub soodsat rahastust riikidele, kes ostavad relvastust suurtes kogustes. Euroopa Komisjon ei ole seda taotlust veel heaks kiitnud.

Isegi kui Orbán peaks küsitlustest hoolimata valimised võitma, loodab EL, et ta loobub vastuseisust, kuna valimisvõiduks pole enam vaja Ukraina-vastase meelsusega hääli püüda.

Slovakkia peaministrit Robert Ficot peetakse Brüsselis väiksemaks takistuseks. 

Kuigi Fico lubas pühapäeval laenu blokeerida seni, kuni Družba torujuhe on parandatud, näis ta teisipäeval Pariisis pärast kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga oma seisukohta pehmendavat. 

Sotsiaalmeedias avaldatud videos märkis Fico, et arutati vajadust taastada Vene nafta transiit läbi Ukraina ja lisas: "Mul on hea meel, et selles küsimuses on meil Euroopa Komisjoniga ühine vaade."

Üks EL-i ametnik nentis Fico veenmise kohta: "Me hakkame sihile jõudma."