Käendusmeede aitaks tuua Eestisse miljardites energeetikainvesteeringuid
Kliima- ja majandusministeerium töötavad koos välja suurinvesteeringute käendusmeetme, mis võimaldaks tuua Eestisse miljarditesse eurodesse ulatuvad energeetikainvesteeringuid. Nende abil saaks rajada näiteks suuri energiasalvesteid, meretuuleparke ja tuumajaamu.
Valitsus algatab peatselt vähempakkumine ühe teravatt-tunni ulatuses tuuleenergia rajamiseks. Kuid lisaks selle toetusele, luuakse Eestis strateegiliselt oluliste suurinvesteeringute käendusmeede.
"Neljapäeval andis valitsus ülesande majandusministeeriumile, kliimaministeeriumile ning Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusele, et leida ka välised nõustajad, kuna me räägime ikkagi meetmest, mis potentsiaalselt koondab väga suuri tehinguid, kuni mitmemiljardilisi. Selleks on vaja finantskompetentsi ja vaadata, kuidas parimad praktikad rahvusvahelisel turul on," ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Üldiselt hakkab seniste toetuse aeg läbi saama, seetõttu soovivad turuosalised mingit muud meedet, ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.
"Stiilis meretuulepark, seesama vesisalvesti, millest on siin palju räägitud. Samamoodi, miks mitte tulevikus ka tuumaenergia lahendused elektrijaamadena või mingil muul kujul energeetikas. See meede ongi mõeldud sellistele ettevõtetele, sellistele arendustele, kus on väga suur investeering vaja teha ja mille tagasiteenimine on oluliselt pikem kui tavaline laenu laenuperiood," lausus Vaks.
Seega riik hakkaks läbi EISA käendama väga pika tasuvusajaga projekte, mis muudaks need rahastajatele riskivabamaks.
"Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel hetkel kindlasti käenduse võimekust ei ole, sest käendus saab tulla konkreetse rahalise nii-öelda puhvri pealt, mis tähendab, et see on siis täiendav käendus läbi riigikassa. See kõik tulebki läbi arvutada, käendust ei saa anda õhust," ütles Keldo.
Energeetikaettevõtte Eveconi juht Karl-Joonatan Kvell ütles, see käendus aitab investeeringute meelitamisel vähesel määral kaasa.
"Tõenäoliselt ta lahendab osa probleemist, aga ta ei anna pikaaegset tulukindlust. See on täna põhimure pikaajalistel energeetikaprojektidel, mitte niivõrd algse capexi või pangalaenu tagasimakse perioodi ajatamisel. Et kas me teeme pikaajalist vesisalvestit, meretuult, suuri gaasiprojekte või tuumajaama, siis see ei tohiks olla määrav, mis tehnoloogia täpselt tuleb. Peaasi, et need kriteeriumid on täidetud," sõnas Kvell.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








