Sadu miljoneid eurosid investeeringuid nõudva meretuulepargi, vesisalvesti või tuumajaama ehituseks ei ole Eesti välisinvestori jaoks atraktiivne, näitab uuring, mille koostasid omal algatusel ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EIS) nõukogu esimees Erkki Raasuke ja Anne Sulling, kes on olnud Paldiski vesisalvesti konsultant.

Uuringus küsitleti suuri Euroopa energeetika ettevõtteid ja Eestist Eleringi ning Eesti Energiat. Investorite hinnangul peaks riik kõigepealt tegema plaani, millist suurprojekti ta eelisarendada soovib.

"Kui see on kord otsustatud, siis tuleb ka mõelda läbi, mida tuleb teha, et need võimsused turule tuleksid ja reeglina tähendab see toetuskeemi. Täiendav boonus kõikide investorite vaates oleks see, kui riik võtaks ise osaluse, mis maandaks poliitilist riski, mis on mitmes riigis realiseerunud ja teinud investorid väga ettevaatlikuks," selgitas Sulling.

Riik on loomas suurinvesteeringute meelitamiseks käendusmeedet, kuid Eesti Energia juhatuse liikme Marlen Tamme hinnangul ainuüksi sellest mahukate projektide elluviimiseks ei piisa.

"Käendusmeede tagab kapitali, aga ei taga kindlat rahavoogu ega tulusust projektile. Vajatakse kindlust tulususele. Selle jaoks on olemas erinevaid tulukindlusmeetmeid, näiteks on olemas siis hinnavahemeede. Arvutused on erinevad, aga see võimaldab teha investeeringuid ilma, et sa peaksid kartma, et sa tõenäoliselt ei suuda selle investeeringutasuvust tagasi teenida," sõnas Tamm.

Sullingu sõnul on suurprojektid erineva riskiprofiiliga, mistõttu ka toetusmeetmed peavad olema erinevad. Energeetikaminister Andres Sutt tõdes, et käendusmeede üksi tõepoolsest investoreid Eestisse ei too.

"Suurinvestorid vajavad suurprojektide tegemiseks tulukindlust. Ja selles osas ongi konsensus. Tegelikult tulukindluse kallal või selle lahenduse leidmiseks töö ka praegu käib koostöös EIS-i, majandus- ja kommunikatsiooni- ja kliimaministeeriumiga. Selles mõttes raport kinnitab ka seda, mida me ise teadsime ja laenukäendusega üksi me juba tükk aega ei tööta," ütles Sutt.

"Kui riik neid samme ei astu, kui meil ei ole kindlat plaani ja toetusmeetmeid nende jaoks, siis päris kindlasti need investeeringud Eestisse ei tule," lisas Tamm.

Uuringus kinnitavad investorid, et toetusskeemid nõuavad suures mahus maksumaksja või elektritarbija raha.

"Tarbijad maksavad selle kinni. Ja juba ka täna tegelikult taastuvenergia tasud on ju meie kõigi elektriarvetel," nentis Sulling.