Eesti Energia jaoks on järgmised kümme aastat energeetikas erakordselt olulised ning ettevõttel on selles kindlasti strateegiline roll. Meil on regiooni üks suurimaid juhitavate-ja rohevarade portfelle ning märkimisväärne kliendiportfell.

Sellest lähtuvalt koostab Eesti Energia uut pikema vaatega äristrateegiat ning välisinvestoritelt saadud tagasiside haakub olulisel määral nende kitsaskohtadega, millele oleme ka ise tähelepanu juhtinud.

Esiteks vajab uute puhaste tootmisvõimsuste rajamine tulukindlusmeetmeid ja see peaks olema edasise arutelu lähtepunkt. Ainuüksi turutingimustel ei ole võimalik mastaapseid energeetikainvesteeringuid rahastada. Positiivne on see, et sel teemal on juba mõnda aega peetud arutelusid koos kliimaministeeriumiga.

Ukrainas ja Iraanis toimuvate sõja tõttu on energiavarustuskindlus erakordse surve all. Seega on just nüüd õige hetk teha vajalikud otsused ning hakata taotlema Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, mis võimaldaks luua tulukindlusmeetme suuremahulisteks energiainvesteeringuteks.

Eesti Energia hinnangul on parimad lahendused puhaste energiavõimsuste tulukindluse tagamiseks, kas indekseeritud hinnagarantii (CfD) või reguleeritud kapitali tootlikkuse (RAB) mudel.

Teiseks, lähima 5–10 aasta jooksul on uuringus loetletud suurtest energiaprojektidest Eesti Energia hinnangul kõige realistlikum valmis ehitada avamere tuulepark. Meie arvutuste kohaselt aitaks avamere tuulepark oluliselt vähendada tiputundide hinnatippe ning katta kasvavat elektrivajadust järgmise kümnendi jooksul.

Lisaks on nii Eesti Energial kui ka teistel arendajatel olemas konkreetsed, kõrge investeerimisküpsusega projektid. Nende vastu on huvi tundnud mitmed rahvusvahelised suurinvestorid, kellel on ka reaalne võimekus investeerida Eesti majandusruumi enam kui miljard eurot.

Eesti Energia nõustub uuringus esitatud investorite hinnanguga, et tuumajaama rajamine on realistlik alates aastast 2035. Tuumajaama ehitamine on ühiskonnale kallim ja äriliselt riskantsem kui meretuulepark. Samal ajal jälgib Eesti Energia tähelepanelikult tuumavaldkonna arengut, arendab vajadusel oma kompetentsi ning on koostöös omanikuga valmis täitma riikliku strateegilise investori rolli.

Uuringus käsitletud vesisalvestustehnoloogiat ei pea Eesti Energia majanduslikult perspektiivikaks, kuna teised, paindlikumad ja odavamad salvestustehnoloogiad arenevad väga kiiresti.

Kolmandaks, investorite usalduse võitmiseks on kõige olulisem pikaajaline ja stabiilne energiapoliitika koos meie piirkonnale sobivate tulukindlus- ja garantiimeetmetega. Otsused energiapoliitikas on valitsuste ülesed, mistõttu on oluline, et poliitilised jõud keskenduksid toimivate lahenduste pakkumisele, mitte nende välistamisele.

Energeetika eest vastutavale ministrile tuleks anda tugev poliitiline mandaat, et leppida koos arendajate, suurtarbijate ja rahastajatega kokku edasised sammud. Selge ja teotahteline energiapoliitika võimaldaks tuua Eestile märkimisväärset majanduslikku kasu.