Kolmapäeval toimus riigikogus tuumaenergia ja ohutuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt rõhutas saaliolijatele, et eelnõu loob tuumajaama rajamiseks vajaliku õigusraamistiku, kuid ei tähenda veel lõplikku otsust jaama ehitamiseks.

Sutt kinnitas, et riik ei plaani olla juhtinvestor, kuid jättis ukse lahti vähemusosalusele, et tagada riiklik kontroll ja infovahetus. "Aga kas see peaks olema üks, viis või 10 protsenti, see on maitseküsimus," märkis hiljem  majanduskomisjoni poolne peaettekandja, reformierakondlane Mario Kadastik.

Tuumaenergia puhul räägitakse täna kahest moodulreaktorist koguvõimsusega 600 megavatti. Juba eriplaneeringugi algatada suutnud Fermi Energia hinnangul oleks sellise tuumajaama maksumus umbes 3,3–3,4 miljardit eurot, kuid sõltuvalt tingimustest võib arutelu käia ka 4–4,5 miljardi euro suurusjärgus.

Debati keskmes on küsimus, kuidas tagada juhitav elektritootmine ajal, mil põlevkivijaamad suletakse, kuid tuul ja päike ei suuda pakkuda stabiilset baasvõimsust 24 tundi ööpäevas.

Kõige skeptilisemad on sotsiaaldemokraadid

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel kõnelenud Riina Sikkuti peamine etteheide oli, et valitsus on hakanud "tasuta advokaadiks" ühele konkreetsele arendajale Fermi Energiale, koormates riigikassat ettevalmistustega jaama jaoks, mille ehitamist pole keegi veel otsustanud.

"Kas meil on veel ettevõtteid või tegevusvaldkondi, kus riik on otsustanud aastaid püsikulusid katta, tuhandeid töötunde sisse panna ja avaliku sektori asutusi koormata teemaga, et luua erasektorile võimalusi? Kas me hakkame rajama kaableid andmekeskuste jaoks, mingisuguste lahenduste jaoks lootuses, et erasektori ettevõte tuleb?" küsis Sikkut.

Sotside peamine energeetika eeskõneleja on erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul pole tuumajaama Eestisse vaja ja miljonid eurod ettevalmistuseks võiks ära jätta. Tema hinnangul on tuumajaam majanduslikult lootusetu, kuna taastuvenergia hind surub turuhinna madalaks, jättes tuumajaama 100-eurose omahinnaga hätta.

"Miks peaks ükski tarbija ostma 100-ga, kui turul on enamiku ajast hinnaks 10 eurot? See eeldab massiivseid subsiidiume," ütles Ossinovski.

Sarnaseid seisukohti esitas suures saalis sama fraktsiooni liige Anti Allas: "Mõne päeva eest kohtusime Fermi Energia esindajatega. Nad ütlesid selgelt välja, et on vaja nii garantiid kui põrand-lagi-süsteemi."

Vaja on nii garantiid investeeringule kui ka hilisemaid toetusskeeme.

Ossinovski hoiatas, et üha uute miljonite uputamine võib Eesti viia olukorda, kus raha tuleb keerukasse projekti järjest juurde panna: "Nagu Eesti kirjandusklassika ütleb: nüüd, kui nii palju kahju on juba kantud, ei saa seda mitte pooleli jätta. Iga samm, mis on tuumaenergia poole astutud, uputab täiendavad maksumaksja miljonid sellesse projekti."

Reformierakond on aga  kaldumas tuumajaama toetama. Tuumaenergeetika eestvedaja on aastaid olnud Mario Kadastik, kelle sõnul tuuleenergeetika lobistid jagavad valearusaamu ja manipuleerivad faktidega. Tema sõnul on tuumajaam Eestile kasulik suisa enne esimest toodetud kilovatt-tundi.

"Juba  kuskil poole ehitusfaasi pealt on tuumajaam ennast juba ammu riigile kõvasti pluss-projektiks muutnud," selgitas Kadastik. Ta viitas eelkõige riigipoolsetele ettevalmistustöödele, mis neelavad miljoneid eurosid, kuid ehitustööde maksudena tulevad riigile tagasi.

Kadastik kritiseeris ka hiljutist taanlaste uuringut, mis väitis, et tuumaenergiast saadav elekter on kõige kallim.

"Taanlaste uuringus oli jaama rajamise hinnaks märgitud 11 miljardit, mis on absurdselt kõrge ja põhines konservatiivsel, teist tüüpi tehnoloogial. Selliseid uuringuid tuleb võtta teatud soolaga," ütles Kadastik.

Kadastiku sõnul kaalutakse Soomes isegi tuumajaamu, mis tagavad sooja keskküttevett. "Tuumajaam on vee keema ajamise meetod, ta on väike elektriboiler, lihtsalt ta on efektiivne, pikaajaline ja energiamahukas," rõhutas Kadastik.

Kadastik väitis, et väikesed moodulreaktorid ei korda ka kunagi Tšornobõli sarnast katastroofi: "Kui reaktori töö peatub ükskõik mis põhjusel, siis see reaktor jahtub maha. Fukushimat ei saa siin füüsikaliselt tekkida."

EKRE nõuab referendumit

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on ajalooliselt tuumaenergiat toetanud, kuid selle üle peab otsustama nende kinnitusel rahvas, mitte valitsus kabinetivaikuses.

EKRE fraktsiooni liige Rene Kokk küsis minister Sutilt: "Kas te saate kinnitada siin Eesti rahvale, et enne, kui see otsus tehakse, me teeme selle kenasti läbi rahvahääletuse? Kahjuks oleme Eesti energiapoliitikas olnud liiga kaua kinni roheideoloogias ja tuulikute teemas. Talupojamõistus ütleks seda, et ka põlevkivist elektri tootmise võimekus tuleks elus hoida."

Leedus toimunud referendumil otsustasid 20 aasta eest valijad, et nad ei soovi riiki uut tuumajaama ning selline elektri tootmisviis on Leedus laualt maas.

Isamaa fraktsioon heitis valitsusele ette selge strateegia puudumist

Isamaalaste hinnangul üritab riik arendada korraga liiga palju kulukaid suundi, suutmata ühtegi neist lõpuni analüüsida.

Isamaa fraktsiooni liige Mart Maastik ütles, et Eestis puudub ühtne läbimõeldud energiapoliitika. "Me teeme kõike. Me arendame meretuuleparke ja me arendame nüüd jälle mingit sadat lisatuulikut. Siis me teeme vesisalvestit ja gaasijaamasid."

Maastik tõstatas ka põhimõttelise tasuvuse küsimuse: "Kas kõigepealt ei oleks mõistlik teha selgeks just nimelt tasuvus? Ja enne, kui hakata kulutusi tegema?" Ta osutas, et tuumajaama elekter on kallis ja võib vajada riiklikku peale maksmist, samas kui juba täna on keskmine elektri hind madalam.

Keskerakond on põlevkiviusku

Ida-Virumaalt pärit keskfraktsiooni liige Aleksei Jevgrafov aga pöördus tagasi põlevkivi juurde.

"Sageli püütakse jätta muljet, et põlevkivienergeetika on midagi täiesti lootusetut ja majanduslikult mõttetut. Aga ettevõtete hinnangul, kes tegelevad elektrijaamade ehitamisega, võib kaasaegse, CFB-tehnoloogial põhineva 300-megavatise ploki maksumus olla umbes 280 miljonit eurot. See tähendab, et 600 megavati juhitava tootmisvõimsuse rajamine võiks maksta umbes 560 miljonit eurot. See on märkimisväärselt väiksem summa kui need numbrid, mida Eesti avalikus arutelus sageli välja tuuakse. Siinjuures on põlevkivi Eesti oma loodusvara, mis tähendab energiajulgeolekut ja sõltumatust imporditavast kütusest," märkis Jevgrafov.

Jevgrafov jätkas: "Kuidas on võimalik, et Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 olid valmis kulutama 2,6 miljardit eurot toetusteks meretuuleparkidele, kuid samal ajal väidavad, et 550 miljonit eurot juhitavasse kodumaisesse elektritootmisse investeerida ei ole võimalik? See ei ole loogiline."

Debati lõpuks võttis seisu kokku fraktsioonitu Peeter Ernits, märkides humoorikalt: "Titte ei olegi veel, aga me juba arutame detaile, mis soost ta on ja kas kõrgeid kontsi hakkab kandma. Eelkõige on see praegu sünnitusteede avamine."

Hoolimata vaidlustest ja sotside tugevast skepsisest läbis eelnõu esimese lugemise, teise lugemise ettepanekute tähtaeg on 30. aprill 2026.