Enefit Industry lähtub põlevkivi kaevandamise pikaajalisel planeerimisel tegelikest tootmisvajadustest. Meie vaade ei ole üks või kaks aastat, vaid 10–15 aastat. Planeerimine tugineb parimatele prognoosidele, regulatsioonidele, omaniku ehk riigi ootustele ning tehnilistele ja majanduslikele piirangutele.

Enefit Industry õlitehased ja Enefit Poweri valdavalt reservis hoitavad elektrijaamad vajavad kokku ligikaudu viis miljonit tonni põlevkivi aastas. Elektrijaamad tarbivad põlevkivi ainult töötamise ajal ning töötavad üksnes siis, kui nad turupõhiselt elektritootmisse pääsevad. Töötundide arv ja seeläbi ka põlevkivi tarbimine on aasta-aastalt vähenenud ning vanemate jaamade puhul piirdub see nüüdseks vaid mõne kuni mõnekümne päevaga aastas.

Eesti Energia põlevkivivajadus on kaetud

Vanad elektrijaamad on reservis seni, kuni uued madala keskkonnajäljega ja kiiresti käivitatavad juhitavad võimsused valmivad. Nende tehniline seisukord seab selged piirid ning täiendavad ulatuslikud investeeringud ei ole majanduslikult põhjendatud. See on teadlik valik  hoida olemasolevad võimsused varustuskindluse tagamiseks, kuid mitte suunata sinna ebaproportsionaalseid lisainvesteeringuid.

Ka parima võimaliku tehnoloogia juures võtab põlevkivielektrijaama käivitamine aega kuni ööpäeva, samal ajal kui Enefiti planeeritav gaasielektrijaam võimaldab võrreldamatult kiiremat käivitust.

Enefit Industry peamised põlevkivitarbijad on õlitehased, mille eesmärk on töötada võimalikult efektiivselt ja töökindlalt seni, kuni maailmaturg, keskkonnanõuded ja regulatiivne raamistik võimaldavad.

Eeskätt puudutab see Enefit280 tehnoloogial põhinevaid uuemaid õlitehaseid. Enam kui 40 aastat kasutusel olnud Enefit140 tehnoloogial põhinevate tehaste heitenõuded on küll pärast erikontrolli täidetud, kuid vanema tehnoloogia tõttu on nende tootmine kallim ja tulevik seega oluliselt avatum maailma vedelkütuste turgude muutustele.

Nii elektri kui ka vedelkütuste tootmises on kriitilise tähtsusega põlevkivi omahind. Mida soodsam on tooraine, seda konkurentsivõimelisem on lõpptoodang. Sellest põhimõttest lähtuvalt tegi Enefit Industry strateegilise otsuse koondada kogu põlevkivikaevandamise tegevus Estonia kaevandusse ja sulgeda Narva karjäär.

Estonia kaevanduse varudest jätkub praeguste prognooside järgi vähemalt 15 aastaks ehk kuni 2040. aastani. Narva karjääri mahtude suurendamine oleks eeldanud kuni sadade miljonite eurode suuruseid investeeringuid olukorras, kus viimase kolme aasta jooksul on Eesti Energia pidanud hindama oma põlevkivivarasid (elektrijaamad, õlitehased, kaevandused) alla ligikaudu ühe miljardi euro ulatuses. Põlevkivivarud jäävad aga Narva karjääri alles ja äärmiselt ebatõenäolise stsenaariumi korral on neid võimalik kasutusele võtta.

Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise investeeringu suurus arvutati Eesti Energia jaoks välja viimati kümme aastat tagasi. Toonaste hindade juures nõudnuks see investeeringut suurusjärgus 300 miljonit eurot. Kaevandus asuks Auveres paiknevatest põlevkivitarbijatest kümnete kilomeetrite kaugusel ja selle kohaletoimetamiseks oleks tarvis ehitada uus ja kulukas logistikaahel.

Riigi tulu säilib ja suureneb

Põlevkivi kasutamine on koos põlevkivist elektritootmise vähenemisega viimase kaheksa aasta jooksul vähenenud ligikaudu kaks korda. Kehtivas ning nähtavas tulevikus prognoositavas regulatiivses raamistikus puudub alus eeldada, et lisanduks uusi põlevkivitarbijaid ehk elektrijaamu või õlitehaseid.

Uue põlevkivikäitise rajamisel tuleb alates planeerimise algusest arvestada 8–12 aasta pikkuse ajahorisondiga ning sadade miljonite eurode suuruste investeeringutega. Näiteks Auvere elektrijaama maksumus ulatus ligikaudu 700 miljoni euroni ning uue õlitehase investeeringute maht ca 400 miljoni euroni.

Eesti energiasüsteem vajab lähiaastatel eeskätt väikese keskkonnajäljega ja võimalikult soodsa omahinnaga juhitavaid tootmisvõimsusi, et praeguse eluea ületanud jaamad saaksid kasutusest väljuda. Kuni neid reservina vajatakse, on põlevkivivajadus kaetud Estonia kaevanduse varudest ning konkurentsivõimelise hinnaga.

Tuleb silmas pidada, et Uus-Kiviõli kaevanduse ressurss oli Enefit Industry portfellis passiivne ega loonud majanduslikku väärtust. Tegemist oli õigusega ressurssi tulevikus kaevandada, mitte kohustusega seda teha. Tehingu tulemusel liigub see ressurss aktiivsesse kasutusse ning toob riigile ja kohalikele omavalitsustele reaalset tulu kaevandamisõiguse tasude, ettevõtlustegevuse ja töökohtade kaudu.

Oluline on rõhutada, et põlevkivi kuulub jätkuvalt riigile. Riik müüb põlevkivi kaevandajale alles kaevandamise hetkel ning kaevandamisõiguse tasu alusel. Kaevandamisõiguse tasu määra kehtestab riik ning see kehtib võrdselt nii riigile kuuluvatele kui ka erakapitalil põhinevatele ettevõtetele.

Kaevandamisõiguse müügiga ei vahetanud omanikku ükski tonn põlevkivi, maavara jääb jätkuvalt riigi omandisse. Tehingu tulemusel saab Uus-Kiviõli kaevanduses riigile kuuluvat põlevkivi edaspidi kaevandada VKG, mis tegutseb samas kaevanduses juba praegu.

Liikvele on läinud ka müütilised arvud Uus-Kiviõli põlevkivi väärtuse kohta. Riigikogu erikomisjonis kõlanud vahemik 20–30 eurot tonni kohta tähendab kulu, millega üks tonn põlevkivi maa seest välja tuuakse. Kui võtta ümmargune näide, et Uus-Kiviõli kaeveväljal on 100 miljonit tonni põlevkivi, siis on selle kaevandamise kulu 2–3 miljardit eurot. Tulu tekib alles siis, kui sellest toorainest valmistatud toode õnnestub kasumlikult müüa.

Põlevkivi kaevandamist ja kasutamist puudutavad otsused peavad lähtuma tegelikest vajadustest, pikaajalisest planeerimisest ning majanduslikust ja tehnilisest reaalsusest. Uus-Kiviõli kaeveõiguse tehing ei muuda põlevkivi omandisuhet ega sea ohtu Eesti varustuskindlust, vaid võimaldab kasutada riigile kuuluvat ressurssi viisil, mis loob majanduslikku väärtust ning toetab energiasüsteemi sujuvat üleminekut uutele lahendustele. Selline lähenemine on kooskõlas nii riigi omanikuootuste kui ka Eesti energiasüsteemi pikaajaliste eesmärkidega.

Eesti energiajulgeolek ei sõltu ühe konkreetse kaevanduse kaeveõiguse omanikust, vaid sellest, et süsteemis tervikuna on olemas vajalik tootmisvaru. See tehing seda ei muuda.