"Eesti Energia valduses olevad põlevkiviväljad ei ole lihtsalt ühele ettevõttele kuuluv vara, mida saab osta ja müüa. Esiteks on meie põlevkivi näol tegu Eesti strateegilise varuga, millest sõltub meie energiajulgeolek. Teiseks on Eesti Energia riigiettevõte, mis kuulub rahvale. Ühtegi teist oma kontrolli all olevat energiaallikat Eestil ei ole," ütles Kõlvart.

Otsusele müüa Uus-Kiviõli kaevandus koos hinnanguliselt 100 miljoni tonni põlevkiviga VKG-le pidanuks Mihhail Kõlvarti sõnul eelnema avalik arutelu, kuid praegu tegi selle napilt üle 10-protsendilist toetust omav valitsus kabinetivaikuses.

"Tänasel, pikka aega ülimadala usalduskrediidiga valitsusel puudub igasugune mandaat teha 30-aastase mõjuga valikuid Eesti kõige olulisema maavara ja energiajulgeoleku arvelt," ütles Kõlvart. "Võib olla poliitiline valik, millises ulatuses meie strateegilist maavara kasutada, ning inimesed saavad selle üle iga nelja aasta tagant valimistel otsustada. Kuid mitte kellelgi pole voli seda strateegilist varu jäädavalt ärastada!"

Eriti küüniline on Kõlvarti hinnangul ka tehingut ümbritsev salapära, sest osapooled ei olnud nõus tehingu hinda avalikustama.

"Rahvale ei anta isegi ülevaadet, missuguse hinnaga mitmekümne aasta jagu energiat ära anti. Enefit Industry juhatuse esimees proovis leheveergudel (tegelikult ilmus uudis ERR-i veebis - toim) inimesi rahustada, et vähemalt kolm miljonit eurot, mis seni oli kaevandusse investeeritud, on tagasi teenitud. Aga see on ju kübe võrreldes nende miljarditega, mida see põlevkivivaru tegelikult väärt on," rääkis Kõlvart.

Keskerakond nõuab tehingu detailide avalikustamist ja tehingu võimaliku tagasipööramise juriidilise analüüsi tegemist. Samuti peab valitsus andma teada, millal ja kelle poolt otsus langetati, lisas Kõlvart.

"Valitsus on kaotanud energeetika vallas igasuguse reaalsustaju," jätkas Keskerakonna juht. "Põlevkivita oleme täielikult rahvusvaheliste tarnete meelevallas – meie igapäevane elu hakkab toimima teiste riikide armust."

Aprillikuus selgus, et Uus-Kiviõlis põlevkivi kaevandamise luba endale soovinud ja selle pärast VKG-ga kohtuski käinud Eesti Energia otsustas eelmise aasta lõpus kogu kaevevälja VKG-le loovutada. Sel suvel Uus-Kiviõli kaevanduse avavale VKG-le kindlustab see põlevkiviõlitööstuse toorme 30 aastaks.

Uus-Kiviõli põlevkivi kaeveväljade üle käis vaidlus paarkümmend aastat. Algul andis keskkonnaministeerium kaeveloa Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused. VKG vaidlustas selle ja riigikohus andis 2017. aastal neile ka õiguse. Seejärel jõudsid ettevõtted kokkuleppele, et kaeveväljast kuulub kaks kolmandikku Enefitile ja üks kolmandik VKG-le.

VKG alustas seal kohe kaevanduse avamise ettevalmistamist, sest neil hakkas ammenduma Ojamaa kaevandus, mis pannakse kinni 2027. aasta lõpus. Enefit pani neile kuuluvad Uus-Kiviõli kaevaväljad varusse, sest Enefitil oli piisavalt põlevkivi Narva karjääris ja Estonia kaevanduses.

Riigi ootused Enefitile põlevkivi kasutamiseks on ajas kahanenud. Nii nägi riigiettevõte majanduslikult mõttekana keskenduda põlevkivi tootmisel Estonia kaevandusele ning otsustas Narva karjääri sulgeda ja Uus-Kiviõlist loobuda.

"Meie eesmärk on kasutada Estonia kaevandust kui seda ühte allikat, et toita õlitööstust ja elektritootmist. Me oleme seda kasutanud aastakümneid ning seal on võimalik areneda ja kasvada veel aastaid," rääkis Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp.

Enefit ja VKG polnud nõus Uus-Kiviõli kaevevälja ostu-müügitehingu hinda avalikustama.

Enefiti kinnitusel nad tehingust kahju ei saanud ja seni Uus-Kiviõlisse tehtud kolme miljoni euroni ulatuvat investeeringut ei pidanud riigiettevõte korstnasse kirjutama.

Ligi: Eesti Energia ka pole seda põlevkivi müünud

Rahandusminister ja nii Eesti Energia üldkoosoleku rolli täitev Jürgen Ligi (Reformierakond) teatas vastuseks Kõlvarti avaldusele, et Eesti Energia pole seda põlevkivi müünud: "See pole tema omagi olnud, vaid kuulub riigile."

"Kuid 2025. aastal müüs Eesti Energia Uus-Kiviõli kaevandamisõiguse - VKG-le, sest ei vaja nii palju põlevkivi, sest põlevkivielektrit ei ole võimalik nii palju müüa. See pole enamus aastast konkurentsivõimeline," märkis Ligi.

"Kui Eesti Energia poleks õigust müünud, oleks see maapõueseaduse järgi tühistud ressursi kasutuseta hoidmise tõttu. Aga Eesti Energia jõudis selle enne müüa VKG-le, kelle Ojamaa kaevandus oli ammendunud ja kel oli kiire. Riigi ja omavalitsuse tulu tulemusena suureneb, töökohad sälivad," lisas minister.