Energia on riigi toimimise alus, sellest sõltuvad nii majandus, inimeste toimetulek kui ka julgeolek. Just seetõttu peaksid energeetikaalased otsused olema läbipaistvad, kaalutletud ja pika vaatega. Paraku tekib küsimus, kas see põhimõte kehtib ka Eesti puhul.

Uus-Kiviõli põlevkivi kaevandusõiguse loovutamine on tekitanud rohkem küsimusi kui vastuseid. Tegemist on enam kui saja miljoni tonni strateegilise maavaraga, mille kasutus ulatub aastakümnetesse. Avalikkuses on hinnatud, et sellise varu väärtus võib ulatuda miljarditesse eurodesse, kuid tehingu hinnaks kujunes ligikaudu 15 miljonit eurot.

Veelgi problemaatilisem kui hind on viis, kuidas otsuseni jõuti. Avalik arutelu praktiliselt puudus, tehing ei kajastunud piisava selgusega ning hilisemates aruteludes on jäänud ebaselgeks, milline oli valitsuse tegelik teadlikkus. Samal ajal näitavad ametlikud lobikohtumiste andmed, et teema üle peeti korduvalt arutelusid ka ministrite tasandil. See vastuolu vajab selgitamist.

Keskerakonna hinnangul on tegemist strateegiliselt kahjuliku otsusega, mille puhul on põhjendatud kahtlused nii põhiseaduslike põhimõtete järgimise, läbipaistvuse kui ka riigi vara tegeliku väärtuse kaitse osas. Tahame saada ammendavaid vastuseid ja seetõttu saatsime riigikontrolörile pöördumise, milles palume anda tehingule erapooletu hinnang.

Tegelikult ei ole asi ainult ühes tehingus, vaid terviklikus energeetikapoliitikas. 2025. aastal ulatus Eesti elektriimpordi osakaal juba 40 protsendini. See tähendab kasvavat sõltuvust välisest elektrist ajal, mil siseriiklik tootmisvõimekus on vähenemas.

Samal ajal liigume otsustega suunas, kus olemasolevad ressursid vähenevad. Narva karjääri sulgemine, Uus-Kiviõli loovutamine ning prognoos, et Estonia kaevanduse varud ammenduvad umbes 2040. aastaks, tõstatavad vältimatu küsimuse, milline on Eesti plaan pärast seda. Praegu sellele küsimusele selget vastust ei ole ja pole ka piisavat kindlust, et varustuskindlus oleks pikaajaliselt tagatud. See tekitab põhjendatud muret.

Taastuvenergia arendamine on kahtlemata vajalik ja vältimatu, kuid energiapööre ei saa põhineda eeldusel, et uued lahendused asendavad vanad enne, kui need on tehniliselt ja majanduslikult valmis seda tegema. Näiteks kui tuuleenergia osakaal langeb teatud hetkedel marginaalseks, siis näitab see, et süsteem vajab jätkuvalt juhitavaid tootmisvõimsusi.

Põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. See põhimõte eeldab mitte ainult keskkonnahoidu, vaid ka strateegilist vastutust riigi varade kasutamisel. Seetõttu on põhjendatud, et kogu tehing ja selle taust analüüsitakse sõltumatult. Samuti peab valitsus andma selge vastuse, milline on Eesti energeetika pikaajaline plaan ja kuidas tagatakse varustuskindlus olukorras, kus olemasolevad ressursid vähenevad.

Energeetikaotsuste mõju ei avaldu kohe. Nende vilju saame noppida aastate pärast, siis, kui valikuid on vähem ja sõltuvused suuremad. Just seetõttu tuleb need otsused teha eriti hoolikalt. Praegu jääb aga mulje, et mitmed sammud on tehtud kiirustades ja piisava avaliku aruteluta. Sellise lähenemise hind võib tulevikus osutuda oluliselt kõrgemaks, kui me arvata oskame.