Põhjuseid, miks Eestisse pole õnnestunud meelitada energeetika suurinvesteeringuid, on palju, nende seas ka kindla arusaama puudumine, milliseid tootmisvõimsuseid riik eelistab ning probleemid planeeringutega, kuid oluline miinus on ka teadmatus, et suurinvestorid ootavad riigilt tulukindlust, lausus Raasuke.

"Nüüd me oleme jõudnud ka sinna, millest kõik meie osapooled pole aru saanud, et suur osa nendest investeeringutest, vähemalt lähiaastatel ei tule ise, neid on vaja natuke toetada. See ei tähenda mastaapset toetamist, aga tulukindlust on vaja. Sest et teadmatus on nii suur, maailm on võimalusi täis, inimesed saavad minna ja investeerida kuhugi mujale," lausus Raasuke.

Raasukese sõnul ei tähenda see seda, et riik hakkaks kõiki ettevõtja riske maksumaksja rahaga kinni maksma.

"Sugugi mitte kõiki. Riik ei lähe appi, vaid kui loome mudeli, mille järgi meil on vaja oma energiatootmist ehitada, ja me näeme, et osa investeeringuid ei tule, siis mida me teeme – me läheme ja hangime (need investeeringud)," ütles ta.

Riiklikust laenukäendusest suurinvestorite jaoks ei piisa ning selle meetme väljatöötamisest on praeguseks loobutud, ütles Raasuke. "Me jätsime selle pooleli, sest nägime, et seda pole kellelegi vaja. Vaja on tulukindlust," nentis ta.

Raasuke koostas koos Anne Sullinguga uuringu "Välisinvestorite tagasiside suurte energiataristu investeeringute tegemiseks Eestisse", millest tuli välja, et suurinvesteeringute toomiseks Eestisse ei piisa riigipoolsest laenukäendusest, vaid eelkõige on investoritel vaja riigilt kindlat plaani, mida tahetakse energeetikas eelisarendada.

Raasukese sõnul ei piisa selleks näiteks energiamajanduse arengukavast ehk ENMAK-ist ega ühestki siiani tehtud riiklikust kavast, sest nii-öelda harjutust tuleviku energiaportfelli kohta pole siiani Eestis lõpuni tehtud ning selleks pole praegu Eestis ka vajalikku kompetentsi.

"ENMAK-il on olnud ajalooliselt teine suunitlus ja vajadus, aga maailm meie ümber on muutunud. Täna ei juhtu investeeringud sporaadiliselt või iseenesest, neid on vaja kureerida, meelitada. Ja selleks on vaja plaani. Ja me oleme, kas nüüd just maha maganud, aga hiljaks jäänud, et seda plaani luua. Meie tänane energiakava sellise plaani mõõtu välja ei anna," ütles ta.

Raasukese sõnul on praeguses plaanis puudu konkreetsed tegevused.

"Me kirjeldame, mis võiks juhtuda, me kirjeldame, et mõned asjad juhtuvad nii või teisiti. Aga mis me peaksime tegema – sa teed tabeli, et selleks ajahetkeks me tahame, et meil oleks nii palju juhitavaid võimsusi, selleks ajahetkeks me eeldame nendel ja nendel eeldustel, et meil on nii palju päikeseelektri tootmist, nii palju salvestust ja siis me kombineerime sinna juurde, mida, kas maismaatuult, meretuult, meil on siis veel ka koostootmine, mõned komponendid veel. Peaksime optimaali leidma ja peaksime tegema selle väga selgeks iseendale ja ka väljapoole, sest see näitab, et me teame, mida me tahame teha," rääkis Raasuke.

Raasuke märkis, et kui lähituleviku energiamudel valmis teha, hävitaks ka see suure osa praegusest ebakonstruktiivsest kriitikast ning kõigi jaoks oleks olukord selgem. Kuid mudeli koostamiseks on vaja abi väljastpoolt.

"Meil Eestis ei ole seda kompetentsi. See ei ole midagi, mida ei suudaks mõne aastaga ehitada, aga praegu seda ei ole. Me peaksime kellegagi koostööd tegema. Aga meil ei ole takistusi, et kas või viimased uuringud läbipaistvaks teha. Kas me ei oska seda teha või me ei taha seda teha," märkis Raasuke.

Raasukese sõnul tuli vestlustes välisinvestoritega välja, et kui Eestis me ise arvame, et tegeleme millegi asjalikuga ja oleme asjalikud, siis pigem ei riimu meie tegemised ja arusaamad kuidagi sellega, mis toimub rahvusvahelisel energiaturul.

"Me teeme seda, et mõtleme oma peaga kohas, kuis võiksime õppida ja natuke vähem oma peaga mõelda," ütles Raasuke.