Elering tahab ehitada Eesti eri paikadesse gaasielektrijaamad koguvõimsusega 900 megavatti ja valmis peaksid need saama aastaks 2035, mil vanad põlevkivielektrijaamad enam kasutust ei leia.

Eleringi juht Kalle Kilk ütles ERR-ile, et elektrisüsteemi taastamise võimekuse loomine ei tähenda tingimata gaasijaamade rajamist, kuid need on selleks kõige sobivamad ja usutavasti Eesti tingimustes kõige konkurentsivõimelisemad.

Hangitav koguvõimsus on kuni 900 megavatti ja ühe liitumispunkti võimsus peab jääma vahemikku 90-250 megavatti. Täisvõimsuse peab jaam saavutama 15 minutiga ning suutma välise toiteta töötada 72 tundi. Gaasijaamad paikneksid seejuures hajutatult, Elering näeb liitumiskohti ette Tartu, Virumaa, Pärnu, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna piirkonnas.

"Piirkonnad on välja arvestatud puhtalt selle järgi, kui palju on selles regioonis tarbimist, mida peaks eriolukorras see jaam suutma toita," selgitas Kilk.

Sellised jaamad vahetavad välja saartalitluse mehhanismi ehk Elering lahendab Kilgi sõnul süsteemi taaskäivitamise probleemi ilma uute rahaliste vahenditeta. Mida rohkem tuleb juurde uusi jaamu, mis kohalikku taaskäivitust pakuvad, seda rohkem saab Elering vähendada vanadelt jaamadelt ostetavat elektrisüsteemi ülevalhoidmise teenust.

"Tarbija rohkem maksma ei pea meie arvutuste järgi," kinnitas Kilk. "Mida vanem on elektrijaam, seda suuremad on tema ülevalhoidmise kulud igal aastal. Kulude kõver kasvab ja ühel hetkel on see sama kallis kui uue elektrijaama ehitamine. Meie hinnangul on 2030. aasta alguseks see hetk käes," tõdes Kilk.

Nendel perioodidel, kui jaamu ei pea kriisijärgse olukorra taastamiseks rakendama, saavad need oma soovi kohaselt turul tegutseda ja aitavad Eleringi juhi sõnul talviseid tipuhindu alla tuua.

Valitsuses 8. jaanuaril heaks kiidetud energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK) Kilgi kinnitusel kõnealust plaani ei sisalda.

"Kindlasti seda ENMAK-is pole," lausus ta.

Kallemets: tuumajaama rajamise mõttekus muutub küsitavaks

Fermi Energia juht Kalev Kallemets pidas värsket plaani üllatavaks, arvestades, et viimases varustuskindluse raportis hinnati taaskäivitusvõimekust adekvaatseks, sest olemas on nii Kiisa avariielektrijaam kui ka Estlink 1.

Toetusmehhanismiga sellise võimsusega gaasijaamade rajamine mõjutab Balti riikide ühist elektriturgu Kallemetsa hinnangul väga palju.

"Kui see hange on edukas ja need võimsused rajamisse lähevad, põlevkivienergeetika tõenäoliselt lõpetab, kui need valmis saavad," tõdes ta.

Fermi Energia juhi sõnul ei mahu sellise taaskäivituse toetusmehhanismi rakendamisel turule tõenäoliselt teisi tootmisvõimsusi ja analüüsi väärib küsimus, kas Lätist tulev gaasivarustus ikka tagab Eesti varustuskindluse. Ka on küsimus julgeolekus.

"Sõjaolukorras on ebatõenäoline, et Läänemerele pääsevad LNG-laevad ja selles olukorras on kindlasti gaasiga varustuskindluse pikaajaline tagamine küsitav. Eriti arvestades, et reaalselt tuleb gaas Eestisse ühest Läti hoidlast, mis pole sõjakindel, nagu seda pole ka Karksi mõõtepunkt," märkis Kallemets.

Märtsi lõpus kiitis valitsus heaks tuumaenergia seaduse eelnõu, mis loob õigusliku aluse, et tuumaenergiat kasutada, kuid selle eelduseks on veel mitme etapi läbimine. Kui aga Elering oma värske plaani ellu viib, muutub tuumaelektrijaama Eestisse rajamise perspektiiv Kallemetsa hinnangul küsitavaks.

"See tõstatab väga olulise küsimuse, kas tuumaelektrijaam mahub turule, kui varustuskindlus tagatakse olulisel määral subsideeritud gaasijaamadega," sõnas Kallemets.

Ta lisas, et gaasielektrijaamad ei ole odavad ja tänavu talvel, mil tipuhinnad ulatusid üle 200 euro megavatt-tunnist, kujundasid just need jaamad elektri hindu. Vaadates Lähis-Idas vinduvat konflikti ning Euroopa vähenevat gaasitootmisvõimekust, on gaas võrdlemisi kallis kütus. Teisisõnu võib elekter minna nii lühikeses kui pikas perspektiivis märksa kallimaks.

Keldo ei näe plaanis midagi üllatavat ega uut

Majandusminister Erkki Keldo ei olnud nõus väitega, et Eleringi plaanis on midagi üllatavat. Ta sõnas, et energiajulgeoleku ja varustuskindluse küsimust on arutatud mitmel valitsuse kabinetiistungil, kus mõtteid on tutvustanud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja Eleringi esindajad.

"See teema ei ole kuidagi uus. Natuke aega tagasi sai ka ENMAK vastu võetud, mis näitabki, kuidas me peaksime saama konkurentsivõimelise lõpphinna, kuidas tegeleda varustuskindlusega – see kõik on ka varasemalt meediast ju läbi käinud ja ka ENMAK-is," lausus Keldo.

Ministri hinnangul ei saa öelda, et gaasielektrijaamade hange Eleringi avaldatud tingimustel võtaks tuumajaama rajamiselt mõtte ning praegu on üldse vara öelda, kas ja milline tuumajaam tuleb, sest riigikogu alles valmistab tuumaregulatsiooni ette.

"Tuumajaamast räägime kõige varem kümne aasta perspektiivis. Tuleb eristada kaht asja, üks on kogu Eesti varustuskindluse tagamine /.../, et kui tuul ei puhu ja päike ei paista, oleks reaalselt energiat," sõnas Keldo. "Hetkel tagavad varustuskindlust iganenud põlevkivijaamad, mis käivituvad aeglasemalt. Tulevikus on gaasijaamad, mis käivituvad kiiremini ja on töökindlamad, see on mõistlik üleminek."

Seega saaks tuumajaam Keldo sõnul olla baasvõimsuseks, kui meil tuleb uusi tööstusi või andmekeskusi, mis vajavad suures mahus stabiilset energiat, kümne ja enama aasta pärast. Varustuskindlusega on aga juba praegu olukord kriitiline, sest mitmed vanad põlevkiviplokid on amortiseerunud.

Elering ootab sel nädalal avalikustatud plaanile tagasisidet kuni 19. maini ja kui see on läbi töötatud, esitab põhimõtted kinnitamiseks konkurentsiametile.

Elering soovib, et gaasijaamad ehitataks nii kiiresti kui võimalik: esimesed jaamad võiks ettevõtte plaani kohaselt võrku tulla aastatel 2031-2032 ning aastaks 2035 võiksid kõik jaamad olla võrku ühendatud.