Eesti elektrisüsteemi haldur Elering valmistab ette hajutatud taaskäivitamise võimekuse teenuse hanget, et tagada Eesti elektrisüsteemi kiire taastamine ulatusliku katkestuse korral. See tähendab, et Eesti eri paigusse rajatakse gaasielektrijaamad koguvõimsusega 900 megavatti.

Alles jaanuaris valitsuses kinnitatud energiamajanduse arengukavas aastani 2035 (ENMAK) niisuguse plaani kohta täpset infot ei ole, kuid Andres Suti sõnul ei ole Eleringi kavatsuses tema jaoks midagi üllatavat.

"Kindlasti olen ma teadlik sellest otsusest ja milliseks täpselt kujuneb lõplik lahendus, sõltub ka turukonsultatsioonidel saadavast tagasisidest, mida arvatakse, kaasa arvatud mahu kohta. Nii et see kõik on väga loogiline järjestus," sõnas Sutt.

Küsimusele, kuidas jõuti ideeni, et gaasijaamu hangitakse just 900 megavati ulatuses, vastas minister, et Hispaania ja Portugali ulatuslikest elektrikatkestustest saadud üks õppetunde on taaskäivitamisvõime nullist. Selle maksimummaht tugineb Eleringi hinnangule.

"Elering vastutab varustuskindluse eest ja kui praegu on meil varus üle 1000 megavati vanu põlevkivielektrijaamu, siis on selge, et need tuleb asendada. Just seesama hajutatud taaskäivitamise võimekuse loomine täidab ka seda eesmärki," kinnitas Sutt. "Saame kaks asja: süsteemi taaskäivitamisvõimekuse ja saame ka juurde juhitavaid võimsusi."

Turuosaliste kriitika kohta, et ENMAK-is ja viimases varustuskindluse raportis mitte sisalduv plaan oli neile ootamatu, sõnas Sutt, et ENMAK sisaldab siiski infot, kui palju megavatte peab meil olema juhitavat võimsust.

"Samamoodi on selge, et põlevkivijaamad lähevad ühel hetkel pensionile ja osalt tuleb kindlasti ka uus hange ja uued võimekused põlevkivi asendamiseks. Selles mõttes on need tükid kõik ENMAK-is olemas," lausus energeetikaminister.

See, milline on täpne hankemaht, on tema kinnitusel Eleringi otsustada. Ta tuletas meelde, et kui oli esimene juhitavate võimsuste hange, oli maksimummaht 500 megavatti, aga lõplikult edukaid pakkujaid oli 236 megavati eest.

"Nii et ka see 900 on praegu konsulteerimiseks välja pandud mahunumber ja kas see jääb selliseks või muutub, saab Elering otsustada, kui on saanud turuosalistelt tagasisidet. Lõpptulemusel teame, mitu megavatti taaskäivitamise võimekust hangiti, pärast seda, kui hange on tehtud ja pakkujad välja valitud," tõdes Sutt.

Rajatavad gaasijaamad peaksid hakkama järk-järgult välja vahetama vanu põlevkiviplokke. Kulud, mis praegu lähevad saartalitlusele ja tulevikus gaasijaamade toetusskeemile, peaksid Eleringi hinnangul jääma samasse suurusjärku.

"Lõpptulemusena võiks praeguse hinnangu järgi see, mis vabaneb saartalitlusest, olla kasutusel taaskäivitamise võimekuse jaoks ehk tarbija jaoks lõpphinnas midagi ei muutu," ütles minister.

Ehkki hankele võib pakkuda ka teistsuguseid lahendusi kui gaasijaamad, pidas Sutt gaasielektrijaamu siiski kõige tõenäolisemaks. Kas midagi muud on tegelikkuses üldse võimalik pakkuda, ei osanud ta öelda.

Eleringi viimasest varustuskindluse aruandest jääva mulje kohta, nagu oleks 2030. aastani sellega kõik korras, ütles Sutt, et neil on olnud kaks kiiremat ülesannet, millest üks puudutab maismaatuule vähempakkumist. See on välja kuulutatud ja pakkumised peaks esitatama augusti lõpuks.

"Teine puudutab jätkukonkurssi sellele juhitava võimsuse hankele, mida Elering eelmisel aastal tegi. Nii et maismaatuule tootmisvõimekuse suurendamine ja süsteemi taaskäivitamisvõimekuse loomine on asjad, mida meil on vaja pigem kiiresti kui aeglaselt, sest ka põlevkivijaamad on vanad. Arvan, et siin ei peaks ootama," nentis Sutt.