Elering ja Fingrid tahavad ülejärgmisest aastast vähendada Soome-Eesti vaheliste elektrihinna kindlustusinstrumentide (FTR) mahtu 650 megavatilt 350 megavatini ning on esitanud selleks taotluse konkurentsiametile.

Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu ütles ERR-ile, et kui konkurentsiamet peaks taotluse kinnitama ja hinnakindlust pakkuvate instrumentide maht väheneks pea poole võrra, siis tähendab see fikseeritud hinnaga elektripakettide hinnale otsest survet ülespoole.

"Praktikas tähendab Eleringi ettepanek seda, et turul oleks edaspidi oluliselt vähem võimalusi hinnariske maandada, samas kui vajadus hinnakindluse järele ajas ei vähene, vaid pigem suureneb. Kui riskimaandamise võimalusi vähendatakse, kandub see paratamatult edasi hindadesse ning lõppkokkuvõttes maksab selle kinni tarbija," lausus Nõu.

Energiakaubanduse portfellijuht lisas, et turuosaliste hinnangul võib mõju fikseeritud pakettide hinnale ulatuda umbes kümne protsendini või enamgi.

"Praegu püütakse nii suure mõjuga ettepanekut teha ilma avalikult esitatud põhjaliku, läbipaistva ja kontrollitava mõjuhinnanguta," sõnas Nõu.

Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi sõnul tähendab Eleringi ja Fingridi ettepanek sisuliselt seda, et senisest rohkem arvestatakse nende endi majanduslike huvidega ning osa riske liigub rohkem elektrimüüjate ja tarbijate kanda.

Hõbejõgi selgitas, et FTR-id aitavad elektrimüüjatel pakkuda klientidele fikseeritud hinnaga pakette.

"Eleringi ja Fingridi hinnangul on neid instrumente seni pakutud liiga soodsalt ning seetõttu soovitakse tingimusi muuta," märkis ta.

Ka Hõbejõgi tõi esile, et kui FTR-id muutuvad kallimaks või neid on turul vähem, muutub kallimaks ka fikseeritud hinnaga elektripakettide pakkumine ja see võib vähendada tarbijate huvi fikseeritud pakettide vastu. Kui nõudlus väheneb, võib hinnamõju jääda tagasihoidlikuks ning fikseeritud pakettide hinnad püsida tänase lähedal.

"Kui aga ebakindel turuolukord suurendab inimeste soovi elektrihinda fikseerida, võivad fikseeritud paketid märgatavamalt kallineda, sest elektrimüüjad peavad oma riske maandama senisest kallimate lahendustega," nentis Hõbejõgi.

Kui suureks hinnamõju lõpuks kujuneb, sõltub tema sõnul nõudluse ja pakkumise tasakaalust turul.

Nõu: ettepanek liigub tarbija huvidele vastupidises suunas

Kalvi Nõu juhtis tähelepanu Euroopa Liidu konkurentsiametite katusorganisatsiooni ACER seisukohale, et Soome-Eesti FTR-id on finantsinstrumendid ning nende kärpimist ei saa põhjendada pelgalt võrgu operatiivjulgeoleku argumendiga.

"Konkurentsiamet on omakorda juba leidnud, et Elering on riskimaandusinstrumente põhjendamatult piiranud viisil, mis ei vasta Euroopa Liidu reeglitele. Seetõttu ei ole põhjendatud teha tarbija vaatest negatiivse mõjuga otsust järsult, puuduliku analüüsi ja turuosaliste selge vastuseisu taustal," sõnas Nõu. "Seda enam, et riik on Eleringile 2025. aasta uuendatud omanikuootustes pannud väga selge rõhu tarbija huvidele ja energia lõpphinna konkurentsivõimele."

Nõu ütles, et omaniku ootuste kohaselt peavad Eleringi investeeringud ja tegevused arvestama konkurentsivõimelist energia lõpphinda, et Elering peab looma elektri- ja gaasituru läbipaistva ja efektiivse toimimise tingimused ning et energia lõpphind Eestis peab tarbijagruppide lõikes olema konkurentsivõimeline võrreldes Läänemere-äärsete riikide keskmisega.

"Samuti on ministeerium rõhutanud, et Eleringi eesmärk on lisaks varustuskindlusele hoida energia lõpphind konkurentsivõimelisena. Praegune ettepanek liigub sellest eesmärgist paraku vastupidises suunas, sest vähendab hinnakindluse võimalusi ja suurendab survet inimeste elektriarvetele," nentis ta.

Siiski avaldas Nõu lootust, et konkurentsiamet ei pea ettepanekut selle praegusel kujul piisavalt läbipaistvalt ega kontrollitavalt põhjendatuks.

Küsimus ei ole tema hinnangul üksnes süsteemihalduri finantsriskis, vaid selles, kas Eesti tarbijale jäetakse alles reaalsed võimalused hinnariski maandamiseks ja elektrimüüjatele mõistliku hinnaga fikseeritud elektripakettide pakkumiseks.

"Kui riigi enda ootus Eleringile on seista konkurentsivõimelise lõpphinna eest, siis ei saa samal ajal teha otsuseid, mille paratamatu tagajärg on hinnakindluse vähenemine ja tarbija jaoks kallim elekter," lausus Alexela energiakaubanduse portfellijuht.

Elering esitas ametliku taotluse FTR-i mahtude kohandamiseks konkurentsiametile esmaspäeval. Ettevõtte põhjenduse kohaselt vähendab see Balti riikide väliste turuosalistega seotud kulusid ja suuri ettearvamatuid Estlinkide lõhkumisega seotud kulusid kõigile tarbijatele.

Elering: Eesti ja Soome vaheliste hinnaerinevuste riski jaotus muutub

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk selgitas neljapäeval Vikerraadio hommikuprogrammis, et FTR-i mahu muutus muudab Eesti ja Soome vaheliste hinnaerinevuste riski jaotust tarbijate vahel.

"Risk, et kaabel läheb katki, on ajaga läinud suuremaks," rääkis Kilk. "Kas me selle riskikulu anname kõik fikspaketi omanikele? Täna maksavad selle kinni kõik tarbijad, ka börsipaketi omanikud."

Ta lisas, et hind kasvab nüüd fikspaketi omanikele, mitte aga ühiskonnale tervikuna. Hinnatõusu suurusjärk on Kilgi kinnitusel kaks kuni kolm protsenti.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp tõi välja, et senine olukord ei ole õiglane ega jätkusuutlik.

"Kolm aastat hinnakindlustuse kogemust näitab, et Elering ja Fingrid on maksnud ligi 180 miljonit eurot elektrimüüjatele hinnariski kindlustamiseks. See on 60 miljonit aastas kõigi tarbijate raha, mis on kulunud selleks, et umbes pooled tarbijad saaksid oma kulusid paremini ette prognoosida," tõdes ta.

Sapi sõnul ei saa Elering seista ainult ühe tarbijagrupi huvide eest, vaid peab tagama, et elektrisüsteem toimiks ja hinnad püsiksid talutavad kõigile. Ta tõi näite, et kui mõlemad merekaablid katkevad, võib see tähendada vähemalt 100 miljoni euro suurust lisakulu, mis jõuab kõigi Eesti tarbijateni, mitte üksnes fikseeritud hinnaga pakettide kasutajateni.

FTR-ide mahu vähendamine tähendaks kodutarbijale, kelle kuine tarbimine on 250 kilovatt-tundi, Sapi sõnul avalikest turuandmetest lähtudes vähem kui kaheeurost hinnatõusu kuus.