Marti Hääl kirjutas sotsiaalmeedias, et Eleringi otsuse põhjendused, nagu tuleneks elektrihinna kindlustusinstrumentide mahu vähendamine Eesti tarbija kasu silmas pidamisest, kuuluvad suhtekorralduse meistriklassi.

"Praktikas tähendaks see muudatus, et juba järgmisest talvest alates saab Põhjamaade soodsamat elektrit fikseeritud kuluga tuua Eestisse 2,628 teravatt-tundi aastas vähem kui seni," sõnas Hääl. "Kõik elektrimüüjad on sellele Eleringi ettepanekule kategooriliselt vastu, kuna see suurendab fikseeritud hinnaga elektri pakkumise kulusid ehk tõstab tarbijale hinda."

Kui palju hind tõuseb, on Hääle sõnul raske ette öelda, kuid erinevalt Eleringi prognoosist, et hind tõuseb 2,5 protsenti, jäävad turuosaliste hinnangud valdavalt 10 kuni 20 protsendi vahele ja leidub halvemaidki prognoose.

Alexela juht tõi välja, et mullu moodustas Eesti kokku 8,3-teravatt-tunnisest elektritarbimisest 60-70 protsenti fikseeritud hinnaga elektrimüük nii era- kui ärikliendile ja jaeturul jäi fikshind keskmiselt 10-12 sendi vahele kilovatt-tunni eest.

"Seega tõuseb Eesti elektritarbijate kogukulu Eleringi ettepaneku läbiminekul konkurentsiametis vähemalt 15 miljonit eurot aastas (Eleringi prognoos), turuosaliste hinnangul aga 60-120 miljonit aastas," lausus Hääl.

Alexela juht lisas, et muudatust tehakse, vähendamaks Eleringi ja Fingridi vastutust Estlinki tehnilise toimepidevuse eest ja nihutamaks seda riski tarbijale. Hääl sellest Eesti tarbijatele kasu leida ei oska. Ta märkis, et tarbija maksab võrgutasu hulgas kõigi elektri ülekandekulude eest nii ehk naa, sealhulgas Estlinki vara- ja vastutuskindlustuste eest.

Hääle hinnangul pole võrgutasud piisavalt läbipaistvad, et Estlinki kulusid ja tulusid eristada. Ta ironiseeris, et arvestades, et FTR-id on turul olnud kolm aastat ja saldo on ligi 523 miljoni euroga plussis, on varsti vaja uut pangakontot, sest eelmine saab täis.

Ligi: hinnast on tähtsamaid väärtusi

Jürgen Ligi ei olnud Hääle arvamusega nõus. "Sa peaksid vabanema mainest, et erahuvi on sul välistavalt enne avalikku ja oled kogu aeg riigiga tülis," kirjutas rahandusminister.

Tema sõnul on Hääle jutt tarbija huvist ja hinnast ekslik, sest tegu on poliitilise populismi, mitte era- ja avalike huvide kompromisside väljaga.

"Hind on lame eesmärk. Enne seda tulevad väärtused nagu jätkusuutlikkus, moraal, julgeolek, varustuskindlus, mille kõige eest tasub ka maksta. Veena publikut, et sulle loeb see, mitte ennekõige "odav", mis pole pelgalt odav, vaid tihti ka ennasthävitav ja küüniline. Sa ise isegi ei ela odavuse, vaid väärtuse järgi, mida hinna eest saad," teatas Ligi.

Rahandusministri hinnangul eksib Hääl, tehes maani kummardusi hinnale ja tarbijale, kuid vaikides väärtustest, luues niiviisi mulje, et võrgud on moolok, kes sööb inimesi koos nende rahaga.

"Minu instinkt räägib vastupidist, nad viivad inimestele elektrit ja on asendamatud, mistõttu peavad asja eest saama ka raha. Mitte endale, vaid avalikes huvides," kaitses Ligi Eleringi.

Marti Hääl vastas Ligile, et kui Eleringi ettepanekul oleks mingi muu väärtus peale raha, olekski teine asi.

"Energiaettevõtted on iga päev nende elutähtsa teenuse osutamise teemadega Eesti inimeste ja ettevõtetega vahetus suhtes, mitte Elering. Meie teame omast käest, mis väärtused seal tähendust omavad," ütles Hääl.

Alexela juhatuse esimees lisas, et arusaamad nagu "lollidelt tulebki nende raha ära võtta" või "vait olla ja edasi teenida" ei lähe nende väärtustega kokku.

"Riiklik monopol peaks teenima oma kodanikku, mitte vastupidi," sõnas Hääl.

Kaasik: hinnariski maandamise võimalusi peaks hoopis suurendama

FTR-ide mahu vähendamisse suhtub kriitiliselt ka Elengeri juhatuse esimees Margus Kaasik, kelle sõnul võib Eleringi ja Fingridi plaan esmapilgul näida tehnilise turukorralduse küsimusena, aga kaalul on märksa enam.

"Küsimus on selles, kas Eesti inimestele ja ettevõtetele jääb alles piisavalt võimalusi end elektrihinna kõikumise eest kaitsta või muutub hinnakindlus edaspidi kallimaks ja raskemini kättesaadavaks," ütles Kaasik ERR-ile.

FTR on tööriist, millega elektrimüüjad maandavad Eesti ja Soome hinnavahe riski, kui klientidele fikseeritud hinnaga pakette pakuvad. Selliseid riskimaandamise võimalusi pole Balti elektriturul Kaasiku sõnul ülemäära palju ja seepärast peaks olemasoleva instrumendi vähendamise asemel hoopis selle üle arutlema, kuidas neid suurendada.

Elengeri hinnangul kallinevad muudatuse mõjul fikseeritud hinnaga elektripaketid umbes viie euro võrra megavatt-tunnist.

"Kui riigi eesmärk on hoida energia lõpphind konkurentsivõimeline ja anda tarbijale rohkem kindlustunnet, siis on raske näha, kuidas ühe vähese toimiva riskimaandusinstrumendi vähendamine sellele eesmärgile kaasa aitab," lausus Kaasik.

Ta lisas, et Eesti turg vajab praegu rohkem, mitte vähem riskimaandamisvõimalusi.

Elering: riskimaandus puudutab ainult imporditud elektrit

Elering ütleb, et 350 megavatti on Eesti turule piisav maht seetõttu, et riskimaandus puudutab imporditud elektrit, mitte kogu tarbitud elektrit. Talvekuudel on umbes 37 protsenti Eesti elektrienergiast imporditud ja tunnitarbimine umbes 1600 megavatti.

Erinevuse kohta elektrimüüjate ja Eleringi hinnatõusuprognoosis teatas süsteemihaldur, et nende hinnang tugineb avalikele turuandmetele. Kuidas on kujunenud müüjate marginaalid ja kui palju on neis kasumit, mis konkurentsi kasvades õhemaks läheb, Elering hinnata ei saa.

Elering tõi välja, et 25-64 protsenti FTR-ide ostumahust moodustavad turuosalised väljastpoolt Balti riike ja Soomest, kes ostavad neid finantsinstrumentidena kasumi teenimiseks, mitte riskimaandamiseks. FTR-ide mahu vähendamist 650 megavatilt 350 megavatini peab Elering praktiliseks viisiks spekulatiivset nõudlust piirata, sest väiksema mahu korral jätkub instrumente neile, kes soovivad päriselt hinda kindlustada.

Ülekoormustasu kohta märkis Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp, et seda kasutatakse esmajärjekorras investeeringuteks, et säilitada olemasolevaid ja luua uusi elektri ülekandevõimsusi.

"Eesti varustuskindlus ja energiajulgeolek vajavad jätkuvat pingutamist. Eleringil on selleks ainuüksi 2030. aastani kavandatud investeeringuid kokku 950 miljoni euro ulatuses. Selle hulka kuulub ka kahe uue välisühenduse kavandamine, samuti kriisikindluse tõstmine," sõnas Sapp.

Eelmise aasta lõpu seisuga on ülekoormustasudest pärast erinevaid investeeringuid järel 279 miljonit eurot, kui aga kahe merekaabli katkemisel ülekoormustasu enam ei laekuks ja lisaks parandustöödele tuleb tasuda elektrimüüjatele sadu miljoneid kindlustushüvitisi, siis ei tule matemaatika Sapi sõnul enam kokku.

Eleringi taotlus FTR-i mahtude kohandamiseks peab kooskõlastama konkurentsiamet.