Konkurentsiamet teeb otsuse FTR-ide mahu vähendamise kohta poolaasta jooksul

Elering esitas nädala alguses konkurentsiametile taotluse vähendada Soome-Eesti vaheliste elektrihinna kindlustusinstrumentide (FTR) mahtu, kuid selle peavad heaks kiitma ka Soome ja Läti reguleerivad asutused ning otsuse tegemiseks on aega kuus kuud.
Elering ja Fingrid kavatsevad alates 2027. aastast vähendada Soome–Eesti vaheliste elektrihinna kindlustusinstrumentide (FTR) mahtu 650 megavatilt 350 megavatini, et viia see vastavusse Eesti turu tegeliku vajadusega ja vähendada tarbijatele tekkivaid finantsriske.
Konkurentsiametile esitas Elering selleks taotluse esmaspäeval. Marilis Ehvert konkurentsiameti koostööteenistusest ütles ERR-ile, et taotlus peab lisaks neile saama heakskiidu ka Soome ja Läti reguleerivalt asutuselt, kuna puudutab rahaliste ülekandeõiguste jaotust Soome-Eesti ning Eesti-Läti pakkumispiirkonna piiridel.
"Euroopa Komisjoni määrus sätestab, et kui metoodika muutmine nõuab rohkem kui ühe reguleeriva asutuse otsust, peavad reguleerivad asutused kokkuleppele jõudmiseks omavahel konsulteerima, tegema tihedat koostööd ning kooskõlastama oma tegevuse," selgitas Ehvert.
Seega analüüsib konkurentsiamet koos Soome ja Läti reguleerivate asutustega esitatud taotlust ühiselt ning metoodika heakskiitmiseks tuleb neil jõuda konsensusele.
"Konkurentsiamet ei ole veel seisukohta kujundanud," kinnitas Ehvert.
Euroopa Komisjoni määruse kohaselt peavad reguleerivad asutused tegema otsuse kuue kuu jooksul.
FTR on finantsinstrument, millega elektrimüüjad maandavad riski, kui pakuvad fikseeritud hinnaga pakette, kuid ostavad elektrit Soomest. Kui kahe riigi vahel tekib hinnavahe, katab FTR selle erinevuse.
Väljamakse tehakse peamiselt ülekoormustulust, mis tekib elektri liikumisel riikide vahel. Probleem tekib juhul, kui ühendused katkestatakse – siis tulu ei teki, kuid hüvitised tuleb siiski välja maksta.
Eleringi hinnangul jääb muudatuse mõju fikseeritud paketiga tarbijatele mõõdukaks. Fikseeritud hinnaga elektripaketiga tarbijate lõpphind võib tõusta ligikaudu 2,5 protsenti, mis keskmise kodutarbija jaoks tähendab umbes 1,5 euro suurust lisakulu kuus.
Toimetaja: Karin Koppel








