Vähempakkumisega toetatakse aastas ühe teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut, suurendamise võimalusega kahe teravatt-tunnini. Tootmisseadmed peavad valmima hiljemalt 2030. aasta lõpuks.

Peaminister Kristen Michal ütles pressikonverentsil, et toetust rahastatakse taastuvenergiatasust. Kulu aastas ühe teravatt-tunni kohta on 10 miljonit eurot, toetust makstakse 12 aastat, lausus ta.

Sutt sai ülesandeks kuulutada vähempakkumine välja lähemate nädalate jooksul. Michali sõnul valitakse projektid välja aasta lõpuks.

"Impordime praegu ligikaudu kolmandiku tarbitavast elektrist naabritelt. Selleks, et muutuda energiasõltumatuks ja hoida hinnad taskukohasena, on vaja Eestisse kiirelt juurde rajada uusi, tulevikukindlaid tootmisseadmeid. Maismaatuuleparkidel on selles uues mitmekesises tootmisportfellis väga oluline osa. Täna otsustatud vähempakkumine annab arendajatele signaali planeerimiseks," ütles Sutt.  

Valitsuse kommunikatsioonibüroo märkis pressiteates, et uute maismaatuuleparkide tulekuga langeb ka aasta keskmine elektrienergia börsihind.

Maatuuleparkide toetusmeedet ehk vähempakkumist on pikalt kavandatud. Meede töötati kliimaministeeriumis välja juba eelmise aasta juunis ning saadeti valitsusse, kuid kuna Eesti 200-lt toetust ei saanud, jäi vähempakkumise väljakuulutamine venima.

Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles alles hiljuti ERR-ile, et on küsitav, kas uute tuuleparkide rajamine ilma salvestusmeetmeta tooks elektrihinna tarbijale alla.

Reformierakondlasest energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles veidi varem, et valitsuspartner Eesti 200 ei usu, et Eestisse tuuleparke juurde mahub ning et ta tegeleb koalitsioonikaaslase veenmisega ning tema hinnangul võib vähempakkumise väljakuulutamine toimuda selle aasta esimeses kvartalis.

Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingus on kirjas, et vähempakkumine maatuuleparkidele kuulutatakse välja 2025. aasta kolmandas kvartalis.

Eelmise aasta alguses loobus valitsus meretuuleparkide toetusskeemist.

Uue energiamajanduse arengukava järgi lõpetab riik tegevustoetused energeetikas ning viimaseks suureks toetuseks jääbki plaanitud vähempakkumine maatuuleparkidele.

Viienda vähempakkumise tingimused jäid jõusse

Valitsuse 22. jaanuari otsusega jäid kehtima ka viienda vähempakkumise tingimused, mille eesmärk oli tuua turule 780 gigavatt-tundi taastuvelektrit hiljemalt 1. juuliks 2027. Täielikku ega osalist kehtetuks tunnistamist ei tehtud. 

Viies vähempakkumine toimus 2023. aasta kevadel ning selles said osaleda vaid uued tootmisseadmed. Tootjate pakutava summa ülemmääraks oli 45 eurot megavatt-tunnist. Kui turuhind liigub võitjate poolt küsitud hinnagarantiist madalamale, katab riik vähempakkumise võitjatele küsitud hinnagarantii ja turuhinna vahe, kuid seda maksimaalselt summas 20 eurot megavatt-tunni kohta.

Lisaks kehtis ettevõtetele kohustus, et vähemalt pool taastuvelektri toodangust peab olema toodetud aasta esimesel või neljandal kvartalil. See tingimus esitati kui hädavajadus varustuskindluse suurendamiseks talvisel perioodil.

Vähempakkumisel osalejatele kehtis tagatise hind 12 eurot megavatt-tunni kohta. Tagatise eesmärk on kindlustada, et tootmisseade alustab tootmist lubatud ajal.

Valitsus andis heakskiidu ka suurte energiaprojektide käendamisele

Valitsus andis ka heakskiidu töötada koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusega edasi riikliku käendusmeetmega strateegiliselt oluliste suurtehingute toetamiseks, mille sekka kuuluvad ka energeetikaprojektid (näiteks tuumajaam, meretuulepargid või vesisalvesti). 

Michali sõnul võtab ettevõtlus ja innovatsiooni SA käendusmeetme koostamiseks tööle eraldi konsultandi.

Sutt on varem öelnud, et käendusmeedet ei looda ühegi kindla ettevõtte tarbeks, vaid üldse raamina, et kas näiteks võimalik tuumajaam, meretuulepark või vesisalvesti saaks sellest kasu.

"Selleks on mitu eeldust. Esimene eeldus on, et nad ise suudavad kõigepealt leida kaasinvestorid. Teine eeldus on, kui kaasinvestorid on leitud, siis on võimalik leida ka pankadest rahastajad," ütles Sutt.

Eraldi otsus tehti Paldiskisse planeeritava vesisalvesti kohta. Valitsus otsustas, et Sutt esitab riigi toetuskirja suuremahulise vesisalvesti projektile Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) taotlusvoorus.

Kliimaministeerium jätkab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga ka kohalikele omavalitsusele mõeldud niinimetatud tuulehoo ehk tuuleparkide rajamise preemia koostamisega. 

See tähendab, et valitsus maksab preemiat omavalitsustele, et kiirendada tuuleparkide planeeringute menetlemist, mis mitmes omavalitsuses on jäänud venima või üldse seisma pandud.

Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles, et väljamakse suurus sõltub nii tuulikute arvust, võimsusest kui ka menetluse faasist. Riik maksab preemiat omavalitsustele mitmes etapis.

Toetuse suurus oleks seotud kehtestatud planeeringus, ehitusloas ja kasutusloas ette nähtud tuulikute nimivõimsusega. Meetme eesmärk on anda kohalikele inimestele kindlus, et nende elu läheb investeeringust paremaks juba enne seda, kui tuulikud valmivad, teatas kliimaministeerium.