20. märtsil allkirjastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt käskkirja, mis kuulutas välja maismatuule vähempakkumise. Tegemist on järjekorras kuuenda ja Suti sõnul viimase vähempakkumisega.

Vähempakkumisel saab osaleda uute parkidega – projektidega, mis alustavad elektrienergia tootmist pärast vähempakkumise võitjate välja kuulutamist. Tootmisega tuleb alustada hiljemalt 2030. aasta 31. detsembril, kuid võib alustada ka enne seda.

Vähempakkumise võitjatele makstakse toetust kuni 12 aastat ning maksimaalne toetus on kuni 20 eurot toodetud megavatt-tunni kohta. Toetust ei maksta, kui elektribörsi hind kauplemisperioodil, 15 minuti jooksul, on kõrgem kui 45 eurot megavatt-tund.

Arvutuslikult on ühe teravatt-tunni aastatootluse hankimisel maksimaalne aastane toetus 20 miljonit eurot ja kogutoetus 240 miljonit eurot. Kahe teravatt-tunni puhul vastavalt kuni 40 miljonit eurot aastas ja kuni 480 miljonit eurot kokku.

Vähempakkumisele esitatud projektid järjestatakse vastavalt sellele, kes suudab pakkuda elektrit madalaima toetusega. Vähempakkumise tagatise suurus on 12 eurot megavatt-tund.

Vähempakkumise viib läbi Elering ning pakkumiste esitamiseks on aega 2026. aasta 25. augustini. Vähempakkumise võitjad on kavas välja kuulutada käesoleva aasta lõpus.

Kliimaministeeriumi käskkirja kohaselt peab Elering esitama nõuetele vastavate pakkujate nimekirja kliimaministeeriumile hiljemalt 3. novembriks.

Riigikogu kantselei tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli 2025. aastal läbi viidud mudeldamise tulemusel elektri hind langeb, kui päikese- ja tuuleenergiat on rohkem, kuid hinnavõit stagneerub 80 protsendi taastuvenergia (mille hulgas on ka umbes 15 protsendipunkti biomassi) osakaalu juures. Kliimaministeerium hindab, et sellisele tasemele jõuaks, kui Eestisse rajada juurde vähemalt 100 uut tuulikut.

Suuremad taastuvenergiaettevõtted on väljendanud viimase vähempakkumise suhtes skepsist – piirhind ei pruugi katta investeerimis- ja opereerimiskulusid.

Varasemalt on Eesti riik korraldanud kaks suuremahulist vähempakkumist mahtudega 0,54 teravatt-tundi ja 0,78 teravatt-tundi aastas.

Esimesel juhul oli vähempakkumise võitjaid 12 ning pakkumuses esitatud hind ehk garanteeritud müügitulu määr vahemikus 18,99-34,9 eurot megavatt-tund ja teisel juhul oli võitjaid seitse ning garanteeritud müügitulu määr vahemikus 21,89-39,8 eurot megavatt-tund.

Möödunud aastal tarbiti põhivõrguhalduri Elering andmetel Eestis 8,3 teravatt-tundi elektrit ja toodeti 5,3 teravatt-tundi elektrit.

Taastuvenergiat toodeti 3,6 teravatt-tundi ehk 68 protsenti kogu toodangust. Tuuleenergia andis 1,3 teravatt-tundi (14 protsenti enam kui aasta varem) ja päikeseenergia 1,1 teravatt-tundi (12 protsenti enam).

Taastuvelektri osakaal kogutarbimises tõusis 2024. aasta 39 protsendilt 41 protsendini.