Uus tuuleparkide vähempakkumine tekitab suuremates turuosalistes kõhklusi

Valitsuse otsus korraldada uus maatuuleparkide vähempakkumine tekitab suuremates turuosalistes küsimusi: uue vähempakkumise piirhind ei kata Enefiti hinnangul tuuleenergia investeerimis- ja opereerimiskulusid, Utilitas Wind peab aga peamiseks kitsaskohaks aeglasi planeeringumenetlusi.
Valitsus volitas eelmisel nädalal energeetika- ja keskkonnaministrit Andres Sutti korraldama uut taastuvenergia vähempakkumist maatuuleparkidele. Vähempakkumisega toetatakse aastas ühe teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut, suurendamise võimalusega kahe teravatt-tunnini ning tootmisseadmed peavad valmima hiljemalt 2030. aasta lõpuks.
Nii Enefiti kui Utilitas Windi jaoks tekitab vähempakkumine küsimusi.
Enefiti arendusjuht Johann-Gustav Lend ütles ERR-ile, et täiendavad vähempakkumised maismaatuuleparkidele on igati vajalikud, et suurendada kodumaist elektritootmist ning vähendada Eesti sõltuvust impordist. Küll aga tekitab muret vähemapakkumise ajastus.
"Praegu ei ole piisavas mahus kehtiva planeeringuga projekte, mis suudaksid ühe teravatt-tunnise vähempakkumise mahtu täita ja mis omaksid piisavat kindlust ehitusõiguse omandamisele," selgitas Lend. "Sellest tulenevalt on risk, et kordub viienda vähempakkumise olukord, kus planeeringute venimine võib tähendada, et ka seekord jäävad elektrijaamad hinnapõrandast ilma ning nende valmimine lükkub edasi."
Ta lisas, et arvestades planeeringute ja ehitusõiguse omandamise märkimisväärseid riske, suhtub Enefit otsusesse osaleda praegu ettevaatusega.
Lend tõi välja, et kui taastuvenergia osakaal turul kasvab, muutuvad väga madalad hinnad elektribörsil üha tavalisemaks, sest elektribörsil kaubeldakse muutuvkulude alusel, mis taastuvelektrijaamade puhul on sisuliselt nullilähedane. Nendel hetkedel ei ole elektrit mitte üle, vaid taastuvelekter on turul domineeriv tootmise viis.
"Seega peavad arendajad taastuvenergia osakaalu suurenemisel investeeringukulud tagasi saama mitte elektribörsilt, vaid teiste meetmete abil, nagu praegune kavandatav hinnapõranda meede on. Uue vähempakkumise piirhind 45 eurot megavatt-tunnist on ligikaudu pool eelmise aasta keskmisest elektribörsi hinnast ja ei kata tuuleenergia investeerimis- ja opereerimiskulusid," ütles Lend.
Tema sõnul on riigi vaatest tingimused seega väga soodsad - tarbijad võidavad madalatest elektrihindadest ning riigi kulu hinnapõranda meetmest on madal. Arendajatele tähendab see aga suure riski võtmist olukorras, kus taastuvenergia osakaal turul kasvab.
"Olukorra teeb keerulisemaks ka asjaolu, et projektide omahind on tõusnud nii lisandunud tasude kui ka kõrgemate intressimäärade tõttu," tõdes Lend.
Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammisti sõnul näitab 2023. aasta vähempakkumise kogemus, et peamiseks kitsaskohaks on aeglased ja ettearvamatud planeeringumenetlused ning keskkonnatingimustest tulenevad piirangud.
"Seni, kuni planeeringu- ja loamenetlused võtavad aastaid ning nende tulemus on ettearvamatu, ei ole turul lihtsalt piisavalt küpseid projekte, mis saaksid vähempakkumistel konkureerida," märkis ta.
Riigi fookus peaks Tammisti hinnangul olema tuuleparkide planeeringute ja loamenetluste kiirendamisel, sest just sellest sõltub tuuleenergia arendamise tegelik tempo Eestis.
Andres Sutile valitsuses eelmisel nädalal antud ülesande kohaselt tuleb vähempakkumine välja kuulutada lähemate nädalate jooksul ning projektid peaks välja valitama aasta lõpuks.
Maatuuleparkide toetusmeedet ehk vähempakkumist on pikalt kavandatud. Meede töötati kliimaministeeriumis välja juba eelmise aasta juunis ning saadeti valitsusse, kuid kuna Eesti 200-lt toetust ei saanud, jäi vähempakkumise väljakuulutamine venima.
Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingu kohaselt pidi vähempakkumine maatuuleparkidele kuulutatama välja eelmise aasta kolmandas kvartalis.
Toimetaja: Karin Koppel








