Ajalehe väitel osutus tehnoloogia, millega EISA-lt raha küsiti (ja millele EISA rohelise tule andis) blufiks ja projektivedaja bluffijaks – polnud toodet, polnud sertifikaate, polnud sisulist äriplaani, ainult ilus jutt ringmajandusest, rohepöördest ning efektne Power Pointi fail.

Praeguseks on tollane asutaja projektist välja ostetud ning allesjäänud osanikud üritavad päästa, mis päästa annab. Projekti juhtiv Markus Hääl nimetas seda siiski perspektiivikaks, öeldes, et koostööd tehakse Aalto ülikooliga ning EISA-lt on taotletud ajapikendust.

Kui Postimees mõni nädal tagasi EISA-ga samal teemal vestles, kinnitasid ametnikud, et ka nende meelest on Sillamäe projekt endiselt elus, ent EISA vastus kõlas Postimehele vähem innukamalt kui aasta tagasi: nüüd viidatakse pigem, et aega veel on ja uuenduslikud asjad ongi riskantsed, kuid hurraaoptimismi enam ei kõla.

"Greenfuli projektid on EISA jaoks jätkuvalt töös – eestvedajad on ettevalmistuste faasis ning on meile kinnitanud, et nad tegelevad aktiivselt edasi investeeringute ettevalmistamisega, et välja kuulutada vajalikud hanked ja liikuda toomise käivitamise suunas," ütles EISA ettevõtlustoetuste hindamisjuht Riin Roosalu

"Reaalsete investeeringute elluviimine on ka toetuse väljamaksete eelduseks. Õiglas Ülemineku Fondi (ÕÜF) ettevõtlusprojektide elluviimise tähtaeg on 31. august 2029. Kui selgub, et projekti ei ole selleks ajaks võimalik ellu viia, tuleb kaaluda vahendite suunamist mõnda teise projekti," lisas Roosalu.

2025. aasta jaanuaris teatas EISA, et annab õiglase ülemineku fondi kaudu 39 miljonit toetust ettevõttele, mis kavatseb kokku ligikaudu 100 miljonit euro suurust investeeringut nõudva tekstiilijäätmete sorteerimis- ja purustamiskeskuse, tekstiilikiust ehitusplaatide tootmise ning ehituspaneelide tootmise tehase.

Kolmel tekstiilijäätmete töötlemisega tegelema hakata plaanival firmal oli ühine osanik Greenful Holding B.V, mida juhtis endine kiirlaenuärimees Toomas Allikas.

Mullu septembris kirjutas ERR, et selleks ajaks oli Greenful Holding B.V osalus kahanenud varasema 49 protsendi juurest kõigest 2,3 protsendini.

Äripäeva allikate sõnul oli pisiosanikuks taandumise põhjus partnerite rahulolematus, et see ei panustanud lubade taotlemiseks ja muudeks tegevusteks kulunud sadadesse tuhandetesse ulatuvate kulude katmisse, polnud täitnud lubadust kaasata projekti rahvusvahelisi investoreid ning lisaks oli Allika varasem isiklik pankrot raskendanud pankadest laenusaamist.