Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) on edastanud rahastusotsused kõigile eelmise aasta voorust rekonstrueerimistoetust taotlenud korteriühistutele. Seekord ei jagatud toetusi kiirematele, vaid EISA reastas üle Eesti kogutud taotlused energiakulu alusel. Kahe kõige madalama energiamärgisega majad olid siin eelisjärjekorras.

"Taotlusi laekus üle 520. Taotluseid reastati pingeritta energia tarbimise andmete järgi. Mida suurem on tarbimine ruutmeetri kohta, seda suurema tõenäosusega maja toetust sai ja kokku sai toetust 154 korteriühistut," ütles EISA korterelamute teenuste juht Tanel Vain.

Kõige rohkem toetusi saavad Lääne-Viru maakonna kortermajad, kus rahuldati 91 avaldusest 27, ehk 30 protsenti taotlusest kokku 14 miljoni euro eest. Mitmete Lääne-Virumaa korteriühistute juht Kairi Raudberg küsis Kundas toetust kolmele majale, kuid neile ei võimalda seda ka energiamärgisega valik.

"See jällegi ei anna võrdseid õiguseid kõikidele korteriühistutele. Minu poolt esitatud kolmest majast on kaks hübriidküttel. See tähendab et neil on nii elektriküte kui puuküte, igasugused muud kütteliigid. Meie kahjuks ei oska üksi nendest inimestest öelda, palju ta kolme aasta jooksul puid tarbis," rääkis Raudberg.

Harju maakonnas rahuldati 119 taotlusest 19 ehk 16 protsenti. Tartus rahuldati 65 taotlusest 20, samapalju Viljandis. Ülejäänud maakondadest tuli taotlusi märgatavalt vähem. Väikseimate taotlusega piirkondades osutus nende rahuldamine 50 kuni 60 protsendini.

"Toetuse rahuldamine sõltus sellest, millises seisukorras on need hooned, ehk milline on energiatõhususe arv ja konkureeriti ka erinevates kategooriates - väikesed majad, keskmised majad, suured majad. Tulemus näitas seda, et raha läks ka üpris palju väljaspoole Harjumaad ja Tartumaad, ehk ka kaugemad regioonid saavad sellist abi," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Taotlusvooru maht oli 80 miljonit eurot. Jaanisoo sõnul tuleks Eesti hoonefond teha korda 2050. aastaks. Tänaseks on renoveerituid 10 protsenti kortermajadest. Koostamisel on renoveerimiskava koos rahastuseeldustega.

"Praegused rahad on kasutatud. Nüüd tuleb leida uusi rahastusi ja selleks kavandame taotleda vahendeid nii uuest Euroopa Liidu struktuurivahendite eelarvest kui ka teistest allikatest," ütles Jaanisoo.

Jaanisoo avaldas lootust, et püsiv rahastus jätkub.