Euroopa Komisjon esitas eelmisel suvel ettepaneku EL-i pikaajaliseks eelarveks aastateks 2028–2034. Selle esimese samba moodustab uus Euroopa Fond, mis jaotatakse liikmesriikide vahel.

Eesti saab sealt selleks perioodiks 6,5 miljardit eurot, millest 75 protsenti tuleb sisustada ja Euroopa Komisjoniga läbi rääkida järgmise aasta lõpuks.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas ütles ERR-ile, et riigiplaan ehk riiklik partnerluskava, mille alusel fondi kasutatakse, hõlmab ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja sisejulgeolekuvaldkonda.

Rahandusministeerium ja riigikantselei alustasid fondi toetuste kasutamiseks vajalikke ettevalmistusi eelmisel aastal ning koos arenguseire keskusega korraldasid nad kõigepealt ministeeriumide, katusorganisatsioonide ja partneritega valdkondlikud aruteluseminarid.

"Seminaride üldine eesmärk oli kujundada ühtne arusaam Eesti olukorrast eri valdkondades, tuvastada kitsaskohad ja võimalikud arengusuunad, hinnata tulevikutrende ning arutada, kuidas nendele strateegiliselt valmistuda ja milliseid muutusi või reforme kavandada, kasutades selleks 2028+ EL-i eelarve pakutavaid võimalusi," rääkis Tomingas.

Pärast seda toimus veelgi arutelusid, eesmärgiga sõnastada konkreetsemad ettepanekud, milliseid reforme ja investeeringuid võiks EL-i toetustest aastatel 2028–2034 kaaluda ning taotlused tuli rahandusministeeriumile esitada 13. märtsiks. Kokku laekus 50 taotlust maksumusega 13,3 miljardit eurot.

Tominga sõnul soovitakse taotlustega rahastada tegevusi, mis aitavad tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet, toetada ettevõtete digitaliseerimist ja innovatsiooni ning arendada puhtaid tehnoloogiaid.

"Samuti peetakse vajalikuks investeeringuid digiriigi arendamisse, andmepõhisesse juhtimisse, tehisaru kasutuselevõttu ja riigi infosüsteemide küberturvalisusse," loetles Tomingas. "Oluline osa taotlustest on seotud julgeoleku ja kriisivalmiduse parandamisega – elanikkonnakaitse tugevdamise, pääste- ja korrakaitse võimekuse arendamise ning kriisijuhtimise süsteemide parandamisega."

Hariduse valdkonna rahastustaotlused puudutavad investeeringuid haridussüsteemi kvaliteeti, tööjõuvajadusele vastavasse kutse- ja kõrgharidusse ning täiskasvanute ümber- ja täiendusõppesse.

Tervishoius on Tomingase sõnul fookuses esmatasandi arstiabi tugevdamine, vaimse tervise teenuste parem kättesaadavus, haiglate ja hooldekodude taristu arendamine ning terviseandmete ja ennetuse võimekus.

Keskkonna- ja kliimavaldkonnas taotletakse investeeringuid elurikkuse kaitsmisse, veemajandusse, jäätmekäitlusse ning kliimasõbralikesse lahendustesse.

Regionaalarengu ja elukeskkonna suunal soovitakse toetada piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset atraktiivsust, parandada elamufondi energiatõhusust, tagada paremad kohalikud teenused ja liikuvuslahendused ning tugevdada omavalitsuste arenguvõimekust.

"Taotluste hulgas on olulisel kohal ka üleriigilised transpordi- ja energeetika valdkonna investeerimisevajadused. Eestile ette nähtud eraldises on ühisele põllumajanduspoliitikale kindlustatud vähemalt 1,59 miljardit eurot, millele lisaks taotletakse rahastust ka toidusektori tugevdamiseks alates innovatsioonist kuni vastupanuvõimeni ning kalandussektori toetamiseks," tõi Tomingas välja.

Praegu ministeerium konkreetseid taotlusi veel ei avalikusta, kuid neid analüüsitakse ning nädala lõpus tehakse need rahandusministeeriumi veebis kättesaadavaks, et inimesed saaksid sellel teemal kaasa rääkida.

Lisaks korraldab ministeerium taotluste arutlemiseks seminare ning juunis on plaanis kohtumised kõigi parlamendi fraktsioonidega.

Protsessi tulemuste põhjal koostab rahandusministeerium augustis riigieelarve protsessis valitsusele ettepaneku, milline võiks olla EL-i 2028.–2034. aasta toetuste esmane jaotus.

Poliitilise arutelu ja otsuste põhjal alustatakse selle aasta oktoobris Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi, et koostada Eesti arenguvajadusi arvestav riigiplaan.

Tomingas märkis, et läbirääkimised Euroopa Komisjoniga loodetakse lõpetada tuleva aasta detsembriks, et oleks võimalik toetused kasutusele võtta tähtaegselt ehk 2028. aastal, mil rahastamisperiood algab.