Eesti saab riikliku partnerluskava jaoks aastateks 2028-2034 Euroopa Liidu pikaajalise eelarve osaks olevast Euroopa fondist 6,5 miljardit eurot. Kõigi ideede elluviimine maksaks kaks korda rohkem kui raha jätkub, sest taotlusi on laekunud kokku 13,3 miljardi euro ulatuses.

Sotsiaalministeerium taotleb 50,4 miljonit eurot personaalmeditsiini rakendamiseks. Reformi eesmärk on nihutada tervishoiu fookus ravilt varajasele ennetusele, kasutades genoomi- ja terviseandmeid, et kõrge riskiga haiged varem tuvastada ja neile personaalset ennetust ning ravi pakkuda.

Ministeerium toob välja, et praegu on ennetus killustunud ja tugineb suuresti vanusele, mitte riskidele. Geeni- ja terviseandmed ei ole ühendatud tervise infosüsteemiga ning puudujäägid andmevahetuses ei lase genoomiandmeid turvaliselt kasutada. Reform peaks aitama kõrge geneetilise riskiga inimesed juba varakult tuvastada.

Reform koondub kolme sambasse. Esimeseks sambaks on targad teenused kõigile inimestele.

"DNA andmed on andmekapital kogu elukaareks," sedastab sotsiaalministeerium ja seab sihiks vastsündinute kogu genoomi järjestamise ja 40-60-aastaste geenikaardi koostamise järk-järgult koos ennetus- ja raviteekonnaga. See võimaldaks korraldada riskipõhiseid sõeluuringuid ja juurutada ennetusprogramme.

Teise sambana näeb sotsiaalministeerium tõhusamat taristut, sest praegused hooned ega teenused ei võimalda personaalmeditsiini laialdaselt rakendada. Plaan on ühendada doonorite portaalid ja andmestik ning tervise infosüsteem TEHIK.

Selle samba tähtsaim investeering on TÜ Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikule uue tänapäevase keskuse ehitamine koos laborite ja muu vajalikuga. See aitaks vähendada dubleerimist ja ühtlasi oleks oleks uus keskus geneetika erialade koolitusbaasiks.

Kolmanda sambana tõi sotsiaalministeerium välja inimeste teadlikkuse suurendamise ja geeninõustajad. Nimelt eeldab geneetilise info kasutamine tervisepädevuse kasvu, selleks on aga vaja geeninõustajaid.

Plaani kohaselt hakataks tervishoius kõigepealt kasutma riskiskoori arvutusi koos riskidest tuleneva sõeluuringu ja ennetuse suunamisega. Geeninõustamine integreeritaks aga perearsti ja -õe tasandile, mis omakorda eeldab koostöös haridusministeeriumiga koolituskohtade arvu suurendamist.

Haridusministeerium tahab probleemseid noori tagasi õppima suunata

Haridusministeerium taotleb 340 miljonit eurot, et toetada noori hariduse omandamisel ja eneseteostusel. Põhjenduseks toob ministeerium selle, et Eestis on madala haridustasemega noorte osakaal ligi 11 protsenti, aga riik tahaks, et see näitaja langeks 2035. aastaks alla 7,5 protsendi.

Investeeringuga tahab haridusministeerium luua süsteemse sekkumise paketi, mis koosneb tegevustest noorte õpiteel püsimise toetamiseks.

Samuti taotleb haridusministeerium 537 miljonit eurot teadmiste ja tulevikuoskuste kujundamiseks, et konkurentsivõimet tõsta. Muu hulgas arendatakse täiskasvanute kõrgharidusse kaasamiseks paindlikke programme nagu mikrokraadid või töökohapõhine õpe.

Kuna ligi 100 000 Eesti inimesel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, siis kujundatakse täiskasvanute mitteformaalõppe süsteem ümber nii, et õpe jõuaks just nendeni. Senine universaalne tasuta koolituste pakkumine asendub lähenemisega, kus riik suunab toetuse sihtrühmadele, kes ise õppe eest maksta ei suudaks.

Käivitatakse ka talendiprogramm, mis pakub stipendiume tugevamatele välisüliõpilastele suure tööjõuvajadusega valdkondades, luuakse toetusmeede välismaale siirdunud teadlaste tagasikutsumiseks ning julgustatakse ülikoole tooma Eestisse EL-i teadusraha, lubades tähtsaimatele suurprojektidele riigi kaasrahastuse.

Kultuuriministeerium tahab 195 miljoni euro eest edendada Eesti ühiskonna vaimset ja füüsilist tervist ja aktiivsust. Selleks soovib ministeerium edendada liikumisharrastusi maakondlike spordiliitude ja MTÜ-de kaudu ning lõimida liikumisaktiivsust ja kultuuri ka haridusse. Näiteks peaks lasteaedadele pakkuma täiendkoolitusi ja abi spordivahendite ostmiseks.

Ka peaks korraldama programme, mis toetaksid noorte talentide arengut ning teha digiteeritud kultuuripärand õppetöös kättesaadavaks. Lisaks tahab ministeerium muuta spordi- ja kultuuriobjektid energiatõhusamaks.

Reform liidab sotsiaal- ja tervishoiuteenused

Majandusministeerium taotleb 78 miljonit eurot tööjõu aktiivsuse hoidmiseks ja tootlikkuse tõstmiseks. Selleks on ministeeriumil plaan kaasata tööturule ka vanemaelised, noored, vähenenud töövõimega inimesed ja mujalt Eestisse rännanud ning see eeldab ennetamis- ja nõustamisteenuseid, et parandada töötingimusi ja toetada inimeste ettevalmistusi, et tööturule jõuda ja seal püsida.

Lisaks tahab MKM 16,6 miljonit, et tagada sooline võrdsus ja ligipääsetavus. Sellega edendatakse võrdsust väärtustavat ühiskonda ning plaanitakse ka algoritmilist diskrimineerimise seiret, kus erilise tähelepanu all on sotsiaaltoetused, haridus, tööturg ja hüvitised, ränne ja elamisload.

Sotsiaalministeerium soovib 84,8 miljoni euroga luua inimesekeskse TERVIK-süsteemi tervise ja heaolu toetamiseks. Tegu on reformiga, mis ühendab terviklikuks süsteemiks sotsiaal- ja tervishoiuteenused. Reformi käigus tahetakse arendada välja maakondlikud tervishoiu ja sotsiaalteenuste korraldamise organisatsioonid ehk TERVIK-ud, mis tegeleksid oma piirkona elanike tervise- ja sotsiaalprobleemidega.

Lisaks taotleb sotsiaalministeerium 128,5 miljonit eurot, et tugevdada iseseisvat toimetulekut ja heaolu vähenevas ja vananevas ühiskonnas. Põhjenduseks toob ministeerium, et rahvastiku vananemise tõttu kasvab abivajajate arv kiiremini, kui süsteem suudab sellele vastata ning sotsiaalvaldkonna fookus tuleb nihutada varajasele sekkumisele ja paindlikele teenustele.

Ümber tahetakse kujundada erihoolekande taristu, et suuri asutusi oleks vähem ning elukeskkonnad oleksid väiksemad ja peresarnasemad.

Senisest paremini tahetakse siduda toimetulekutoetus, toiduabi, võlanõustamine ja eluasemeteenus, samuti on siht edendada digilahendusi, et andmeid paremini varajaseks märkamiseks kasutada. See reform toetab ühtlasi TERVIK-u kujundamist.

24 miljonit soovib sotsiaalministeerium laste heaolu ja toetavate teenuste, sealhulgas ohvriabi reformimiseks, nii et ohvriabi lõimitaks politsei ja tervishoiuga. Lisaks tahab ministeerium luua maakonnaülese lastekaitsekorralduse, kus eri teenused oleksid seotud ja muutuksid kättesaadavaks ka väikestes omavalitsustes.

Ka on plaanis laiendada lastemaju ning pakkuda ennetavaid teenuseid erivajadusega lastele, et pered õigel ajal abini jõuaksid.

Vaimse tervise ravi vajab muudatusi

121,2 miljoni euroga tahab sotsiaalministeerium reformida vaimse tervise ravi- ja kogukonnateenuseid, sest praegu ei vasta need inimeste ootustele ega vajadustele.

Et olukorda parandada, tuleb teenused ministeeriumi hinnangul süsteemselt ümber korraldada. Näiteks tahetakse muuta meeleolu- ja ärevushäirete abisüsteemi astmeliseks, nii et esmatasandi tervishoius oleks rohkem varajasi ja lihtsamalt ligipääsetavaid teenuseid, mille pakkuja ei pea olema tingimata vaimse tervise spetsialist. Intensiivse teenuseni suunataks inimene vaid siis, kui vähemintensiivne pole osutunud tõhusaks.

Samas on vaja vaimse tervise tasandil perearste ja -õdesid koolitada ning kogukonnateenused ehk kodu lähedal pakuvad vaimset tervist toetavad teenuseid lisada.

Kolmanda tegevusena keskendutakse psühhiaatrilise ravi tänapäevastamisele ja teenuste kvaliteedi parandamisele. Sotsiaalministeerium toob välja terava vajaduse uuendada Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikud kaasaegseteks psühhiaatriateenuste osutamise ja vaimse tervise keskusteks.

Viljandi haigla Jämejala vaimse tervise keskusesse kavandatakse arendusi raskete häiretega patsientidele pakutavate teenuste koondamiseks. Lisaks võetakse fookusesse sõltuvuskäitumise varajane abi.

21,6 miljonit sooviks sotsiaalministeerium kasutada rahvatervishoiu reformiks, et haigusi ennetada ja riskikäitumist vähendada. Selleks on tarvis paremini terviseriske hinnata ja ennetada, mitte rahastada ebatõhusaid tegevusi ning luua ennetuse nõustamis- ja arenduskeskus, kus edendatakse selle valdkonna teadustegevust.

REM tahab 1,2 miljardiga toidujulgeolekut suurendada

Regionaal- ja põllumajandusministeerium (REM) taotleb Eesti toidujulgeoleku edendamiseks ligi 1,206 miljardit eurot. Selle investeeringute paketiga tahab REM tagada, et Eesti inimestele oleks piisavalt toitu nii tava- kui ka kriisiolukorras.

Põllumajanduses vajaksid investeeringuid valdkonnad, kus kodumaine tootmine pole piisav, eelkõige sealiha, linnuliha, munad, aiandussaadused, kartul ja muu selline. Loomakasvatuses tahaks REM panustada hajutatud loomade heaollu ja puurivabadesse kanalatesse.

Eesti linnuliha- ja munatootmine sõltub täies mahus imporditud tibudest ja et seda riski maandada, plaanib põllumajandusministeerium toetada investeeringuid haudejaama. Aianduses ja kartulikasvatuses tahab REM suunata raha uutesse tehnoloogiatesse ja toodangu säilitustingimuste parandamisse. Kalanduses on siht edendada kodumaise kalatoodangu mahtu ja edendada merevesiviljelust.

Programm hõlmab ka investeeringuid põllumajandusettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja sõnnikumajandusse.

Selleks, et toidutootmissektor suudaks ootamatutele olukordadele kiiresti reageerida, tahab REM soodustada investeeringuid energia varustuskindluse ja salvestuse suurendamisse, kohapealsete varude suurendamisse, põllumajanduse ilmastikuriskide maandamisse ja taudipunanguteks valmisoleku tõstmisse.

Eraldi tegevusena toob taotlus välja koolikavad ehk EL-i ühtse põllumajanduspoliitika meetme, mis on riigile kohustuslik, kuid mida ei saa rahastada selle põllumajanduspoliitika eelarvest. Koolikava eesmärk on puu- ja köögivilja ning maitsestamata piima ja piimatoodete jagamine lastele koolides, et parandada laste toitumisharjumusi ja suurendada nende toodete tarbimist.

Kliimaministeerium soovib metsade kui strateegilise ressursi tugevdamiseks 60,2 miljonit eurot toetust. Plaan näeb ette metsade kvaliteedi ja kliimakindluse parandamist ning elurikkuse suurendamist ja toormekindluse tagamist.

Justiitsministeerium taotleb õigusriigi kaitseks ja edendamiseks 23,7 miljonit eurot. Sellega tõstetaks kohtute tehnilist võimekust ja turvalisust ja sidepidamise järjepidevust kriisiolukordades või evakuatsiooni korral.

Kohtuekspertiisi reformiga tahetakse luua kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside süsteem, tsiviiltäitemenetluses aga bürokraatiat vähendav ja paindlik õiguskeskkond. Korruptsiooniennetuse ja huvide konflikti reformi eesmärk on kujundada terviklik süsteem, mis suurendab avaliku sektori usaldusväärsust ja suurendab otsustusprotsesside, sealhulgas lobitegevuse läbipaistvust. Ka soovib justiitsministeerium kasutada õigusloome kvaliteedi tõstmiseks tehisaru.

Kultuuriministeerium loodab lõimumist parandada

Kultuuriministeerium taotleb 98,5 miljonit eurot programmile "Sidus Eesti", et ühiskonna avatust, sidusust ja turvalisust lõimumist toetavate tegevustega suurendada.

Muu hulgas on välja toodud keeleõpe, kogukonnatöö edendamine ning sobivate kohtumispaikade loomine, aga ka usuliste ühenduste võimekuse suurendamine Eesti kirikute nõukogu kaudu.

Samuti tahab kultuuriministeerium ennetada radikaliseerumist ja selleks on vaja koolitussüsteem ja materjalid luua, IT-lahendusi välja töötada ning radikaliseerimise ennetuse uuringuid ja seiret teha.

Riigikantselei soovib tugevdada strateegilise juhtimise ja poliitikakujundamise kvaliteeti programmiga "Reformivõimeline riik" ja taotleb selleks 67,1 miljonit eurot. Selle raames on plaanis korrastada ülesandeid, vastutust ja tööjaotust valitsussektoris ning riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd, tugevdada juhtimisvõimekust ja strateegilist koostööd ning innovatsioonivõimekust.

Siseministeerium taotleb paberivaba süüteomenetluse reformiks üheksa miljonit eurot, millega viidaks süüteomenetlus ja haldusmenetlus üle masintöödeldava sisuga digitoimikutele. See omakorda peaks aitama menetlusi kiiremini läbi viia.

Euroopa Komisjon esitas eelmisel suvel ettepaneku EL-i pikaajaliseks eelarveks aastateks 2028–2034. Uus Euroopa Fond, mis jaotatakse liikmesriikide vahel, moodustab selle esimese samba.

Taotlused, mida laekus kokku 50, on jaotatud eesmärgi järgi ning ERR on varem kirjutanud nendest soovidest, mis puudutavad kestliku jõukuse ning kaitsevõime ja julgeoleku toetamist.

Ministeeriumide taotluste alusel algavad nüüd arutelud ning valitsus arutab toetuste jaotust augustis ja septembris. Esimeses etapis läheb planeerimisele 75 protsenti riigiplaani mahust ehk 4,97 miljardit eurot.