Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul lahendab konkurentsiseaduse muutmise kavand küsimusi, mida ettevõtjate nõukoda on valitsusele ette pannud.

"Üks suurem muudatus on selles, et meil on majandus vahepeal kolm korda kasvanud sellest ajast, kui me panime piiri," selgitas Pakosta.

Seni on konkurentsiamet kontrollinud ettevõtete koondumisi, mille osaliste aastakäibed Eestis ületavad kokku 6 miljonit eurot ning vähemalt kahe osalise käibed 2 miljonit eurot.

Muutuste rakendumisel jääks 2 miljoni euro suurune nõue osaliste käibele samaks, kuid kogukäive peaks edaspidi olema vähemalt 15 miljonit eurot.

Samad summad on Lätis näiteks 30 miljonit ja 1,5 miljonit eurot ning Leedus 20 miljonit ja 2 miljonit eurot.

Eestis on piirmäärad püsinud põhimõtteliselt muutumatud alates 2006. aastast, st krooniajast.

Nii olid summad 2006. aastal 100 miljonit ja 30 miljonit krooni, mis oleks justiitsministeeriumi hinnangul tänases vääringus vastavalt 6,4 miljonit ja 1,92 miljonit eurot.

Teine olulisem muudatus on Pakosta sõnul seotud vähese tähtsusega kokkulepetega.

"Jällegi majandus on nii palju kasvanud, et me seda tegelikult laiendame. See tähendab, et ettevõtted saavad omavahel rohkem asju kokku leppida, ilma, et konkurentsiamet peaks sinna sekkuma. Need muudatused on seotud sellega, et üks euro ei ole enam päris see üks euro, mis ta oli 20 aastat tagasi," ütles Pakosta.

Lisaks sellele soovib ministeerium täpsustada ka majandusharu mõistet.

Praeguse seadustiku järgi arvestatakse kahe samas majandusharus tegutseva ettevõte koondumise summa sisse ka omandava ettevõte kahe aasta jooksul eelnevalt koondunud ettevõtete käivet.

Konkurentsiameti hinnangul on aga asja keeruliseks muutnud täpne majandusharude määramine.

Seni on amet määramist teinud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi, kuna seadustes majandusharusid defineeritud pole. See pole aga ameti sõnul andnud soovitud tulemusi.

Koondumine ja petmine muutub kallimaks

Justiitsministeerium soovib tõsta ka ettevõtete koondumisel makstavat riigilõivu, mis on seni olnud 1920 eurot.

Perioodil 2014-2023 toimus aastas keskmiselt 39 koondumist ning seega kogus riik 74 880 eurot.

Ühe koondumise peale kulub riigil keskmisel aga 4805 eurot, mis teeb aastas keskmiselt riigile üle 112 000 euro kahjumit.

Kavatsuse järgi tahaks ministeerium tõsta riigilõivu 4800 eurole.

Praegu on konkurentsiseaduses kirjas, et koondumise keelu või loa riikumisel karistatakse füüsilist isikut trahvimääraga kuni 300 trahviühikut. 2026. aastal on üks trahviühik kaheksa eurot, seega on maksimaalne trahv 2700 eurot.

Seda tahetakse tõsta aga 600 trahviühiku suuruseks, mis on juba 4800 eurot.

Lisaks tahetakse juriidilise isiku trahvi ülemäär tõsta 400 000 eurolt 800 000 euroni.