Konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee tõi esmaspäeval riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil välja, et kui vaadata hinnagraafikuid, mis peegeldavad kütuse hinda ilma maksudeta, oli pärast sõja algust Ukrainas Eesti hinnapiir väga pikalt väga palju kõrgem kui Lätis, Leedus või Poolas.

Terminali juhatuse liige Alan Vaht ütles kolmapäeval Raadio 2-s, et osales ka ise sel komisjoni istungil ja tegi pärast ootamatu avastuse, kui hakkas lähemalt uurima konkurentsiameti juhi jooniseid.

"Sellelt graafikult paistis silma, et Eestis on kütusehinnad tanklates ilma maksudeta olnud alates 2022. aastast kõvasti kõrgemal kui Lätis ja Leedus. Mind hakkas kummitama, kuidas see võimalik on."

Vaht rääkis, et konkurentsiamet toetus analüüsis Euroopa Komisjoni kogutavale hinna andmestikule Oil Bulletin.

"Vaatasin nende numbrite taha ja ennäe imet – sealt tabelist vaatasid vastu valed aktsiisimäärad ehk maha oli võetud väiksem aktsiisimäär. Tasub teha avalik pöördumine majandusministeeriumile, et kuidas on see võimalik. Selle põhjal tehakse väga põhjapanevaid järeldusi ja need (kõrgemad hinnad ilma maksudeta – toim) tekitavad ka tarbijates emotsiooni."

Vaht rääkis, et tal on olemas täpne andmete ajalugu 2022. aastast ja kui sellelt võtta maha korrektsed aktsiisimäärad, siis tulemus on, et meie tanklate hinnad olid madalamad kui graafikus kirjas.

Tema sõnul ei maksa kritiseerida juhtunu pärast konkurentsiametit, vaid tuhka peaks pähe raputama rahandus- või majandusministeerium.

Konkurentsiamet: Eestis kogub ja edastab andmed kliimaministeerium

ERR küsis Alan Vahti väidetele ka konkurentsiameti vastukommentaari. Amet teatas kirjalikus kommentaaris, et riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil tugineti tõepoolest Euroopa Komisjoni kogutavatele kütuseandmetele (Weekly Oil Bulletin). 

"Tegemist on avalike andmetega. Eestis kogub ja edastab need andmed komisjonile kliimaministeerium," märkis konkurentsiamet.

Istungil näidatud graafikul on bensiini (95) maksudeta liitrihind ehk turu keskmine postihind  välja arvatud maksud. Amet edastas joonise ka ERR-ile.

"Riikidevahelise võrdluse eesmärk on anda turul toimuvast võimalikult objektiivne pilt ning seetõttu kasutatakse seal ühtset metoodikat ja Euroopa Komisjoni andmebaasi. Täpsustame, et konkurentsiametil on kasutada ka kütusettevõtjate poolt esitatud märksa täpsemad turuandmed, mis aga siiski ei sobi riikidevaheliseks võrdluseks, kuna metoodikad erinevad. Seetõttu tugineti erikomisjonis esitletud slaidil just Euroopa Komisjoni andmetele." 

Konkurentsiamet lisas, et kütuseturu läbipaistvuse eelduseks on, et ametlikult edastatud andmed on täpsed, asjakohased aga ennekõike õiged.

"Kui Eesti poolt Euroopa Komisjonile saadetud andmetes on ebatäpsusi, tuleb need parandada. Väärad andmed moonutavad nii EL-i ülest võrdlust kui ka turu üldist hinnangut ning võivad viia eksimusse ka turuosalised endid."

Hinnasõda hoiab hinnatõusu tagasi

Alan Vaht kommenteeris ka Alexela Grupi omaniku Heiti Hääle sõnu ETV saates "Impulss", et neljapäeval tõuseb Eesti tanklates kütuse hind üle kahe euro.

"Saab näha, aga mina seda väga hästi ei usu. Tegelikult oleks pidanud maailmaturu hinna järgi tankla hind olema diislikütusele üle kahe euro liitrist juba 9. või 10. märtsil Eesti turukonkurents on lihtsalt selline. Meil on oma hinnasõda ja see hoiab hindu tagasi. Seega mina ei usu, et me sel nädalal näeme hinda üle kahe euro. Lihtsalt konkurents hoiab hinnad all."