Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ütles esmaspäeval riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus arutati kütuseturu läbipaistvust, et kütuse hind kujuneb vabaturul ning konkurentsiamet seda ei reguleeri. Amet tegi kütuseturu analüüsi, sest küsimus, miks on Eesti kütuseturg nii eripärane, et kütuseettevõtjatel on kogu aeg ühesugused hinnad, oli paljudel.

Pärn-Lee meenutas 2022. aasta energiakriisi ja märkis, et kui hinnad tõusid, siis kiiresti, aga kui langesid, siis aeglaselt. Konkurentsiameti analüüs siiski kütusefirmade keelatud koostööd ei tuvastanud.

"2024. aastal avaldatud analüüsi tulemusena jäime turgu jälgima ja mul on väga hea meel välja öelda, mul on rõõm, et konkurentsiamet on jõudnud nii kaugele, et kütuseettevõtetel ei ole enam ühesugused hinnad postis," sõnas Pärn-Lee ning kinnitas, et hetkel pole neil ühtki hinnaliikumisega seotud menetlust käimas.

Konkurentsiameti juhi sõnul näitas nende analüüs, et tanklakettide hinnad muutusid erinevaks 2025. aasta sügisel, aga kuni selle ajani olid need väga ühesugused. Tanklaketid on oma käitumist muutnud ning Pärn-Lee tunnustas neid selle eest.

Pärn-Lee tõi välja, et kui vaadata hinnagraafikuid, mis peegeldavad kütuse hinda ilma maksudeta, oli pärast sõja algust Ukrainas Eesti hinnapiir väga pikalt väga palju kõrgem kui Lätis, Leedus või Poolas.

"See on see [aeg], kus hinnad postides olid ühesugused ja kus konkurentsiametil huvi selle turu vastu tekkis," tõdes ta.

Graafikul läheb aga Eesti hinda tähistav joon järsult alla eelmise aasta septembrikuu juures, mil kütusefirmad alustasid omavahel hinnasõda. See illustreerib Pärn-Lee sõnul, et Eestis oli hind mitmeid aastaid võrreldes väga paljude teiste riikidega valdavalt kõrgem.

Eesti transpordikütuste ühingu juhatuse liige, Terminali juhatusse kuuluv Alan Vaht ütles, et on teinud palju analüüse ning tegelikkuses on palju ka olukordi, kus maailmaturul hinnad tõusevad, tanklates aga hoopis langevad.

"Kütuse hind on emotsioone tekitav. Kui kuuleme sellest, et maailmaturu hinnad suurelt tõusevad ja siis, kui samale päevale satubki see, et tanklakett tõstis hinda, ei pruugi hinnatõstmine üldse olla seotud maailmaturu hinnatõusuga," lausus Vaht.

Kui aga sõda peaks lõppema ja maailmaturu hind langeb, siis ei tähendagi see tema sõnul, et kütuse hind tanklas otsekohe odavneks, sest kütust ostetakse sisse kas eelneva kolme päeva keskmise hinnaga või üle-eelmisele päevale eelneva kolme päeva keskmisega. See tekitabki hindadesse nihke.

"Ei pea paika see müüt, mis on emotsioon ja kütab kirgi, et kui maailmaturu hind langeb, siis tanklaketid venitavad kummi. Tegelikkuses käib tanklaketi hind maailmaturu taktis," ütles Terminali juhatuse liige.

Vahti sõnul ei ole tõsi ka see, et tanklate hinnad oleksid pärast Lähis-Ida konklikti lahvatamist kasvanud rohkem kui maailmaturuhinnad. Ta tõi näite, et kui võrrelda bensiini hindu enne sõda ehk 26. veebruaril ja praegu, siis on need maailmaturul kallinenud 29,2 senti, Eestis aga 23 senti. Ka diislikütus on selles ajavahemikus kallinenud maailmaturul 48,6 sendi, Eestis aga 41 sendi võrra.

"Ma tahaks väga aru saada, kus on faktilised tõendid, kuidas ja mille alusel te ütlete, et tanklas on postihind enam tõusnud kui maailmaturu hind," ütles ta.

Vaht selgitas, kuidas maailmaturu hind kiirelt postile jõuab

Vaht rääkis kütusehinna kujunemise selgituseks, et Eesti kütuseturust 70 protsenti varustab Orleni rafineerimistehas Leedus. Paljudel tanklakettidel on aastane leping, milles hinnavalemid on kokku lepitud.

"Tanklakettidel on kaks võimalust: kas osta suurem kütusevaru mahutisse või osta iga päev tükike selleks päevaks, mis on parajasti turul vaja," sõnas ta.

Vaht lisas, et kui tanklakett ostab kütust iga päev, peab ta selle eest tasuma maailmaturu hinna alusel, sõltumata sellest, millise hinnaga Orlen oma mahutitesse on kütuse tarninud. Tanklaketi puhvriks on ainult see kütusevaru, mis on igas tanklas, kuid see sõltub tankla asukohast: mõnesse tarnitakse kütust üks-kaks korda päevas, mõnesse aga korra nädalas.

"Nii lihtne see ongi, kuidas maailmaturu hind jõuab kohe tankla kütusepartiisse sisse," lausus Terminali juhatuse esimees.

Kui tanklakett aga ostab korraga suure kütusevaru, mida siis kahe nädala või ühe-kahe kuu jooksul tanklates müüb, siis maailmas, kus USA presidendi Donald Trumpi üks lause võib kütuse maailmaturuhinna üles või alla hüppama panna, ei võta ükski kett Vahti sõnul sellist riski, et istuda nagu püssirohutünni otsas.

"Selleks, et riski maandada, võetakse riskimaandusinstrumendid," selgitas Vaht. "See töötab nii: mina kauba omanikuna kaitsen end hinnariskimaanduse vastu. Kui hind langeb, siis mu finantspartner, näiteks pank maksab mulle selle vahe kinni. Ostsin 1000 euroga, hind langes 900 peale, saan turult 900, aga pank maksab 100 dollarit tonnist mulle kinni."

Kui läheb vastupidi, näiteks hind tõuseb 1000 dollari juurest 1100 dollarini, peab kütusemüüja 100 dollarit tonnist ikkagi pangale ära maksma.

"Selles mõttes pole kahel ostulahendusel mingit vahet, kas ostan suure koguse ja võtan hinnariskimaanduse pangalt peale /.../ või alternatiiv, et ostan iga päev ja viin turuhinnapõhiselt ostetud kütuse iga päev tanklasse," ütles Vaht.

Ülle Tamme Neste Eestist kinnitas Vahti sõnu ja tõi välja, et Neste on see, kes ülejäänud 30 protsenti kütusest siinsele turule toob.

"Meie praktika on selline, et meie terminalis mahutis olev kaup ei kuulu meile, vaid emaettevõttele. Hinna saame selle seisuga, kui kaup läheb terminalist välja jaamadesse või sõidukisse, kes kütust meie kliendile veab," lausus Tamme.