Alexela äriarenduse valdkonnajuht Tarmo Kärsna ütles ERR-ile, et viimane nädal kütuseturgudel on olnud erakordselt volatiilne.

"Esmaspäeval tõusis diisli hind kahe tunni jooksul ajaloolisele tasemele, ulatudes 1591 dollarini tonnist. Seejärel toimus kiire hinnalangus, kui USA president Donald Trump teatas viiepäevasest pausist Iraani ründamises," selgitas Kärsna.  

Ta lisas, et turge mõjutasid tugevalt vastandlikud sõnumid: USA rääkis läbirääkimiste edusammudest, samal ajal kui Iraan neid eitas.

"Turg eelistas siiski uskuda positiivsemaid signaale, mille tulemusel langes diisli hind vahepeal ligi 20 protsenti. Tänaseks on hinnad aga taas tõusnud ja jõudnud eelmise nädalalõpu tasemele," sõnas Kärsna.

Terminali juhatuse liige Alan Vaht tõi välja, et pärast eelmise nädala reedel püstitatud hinnarekordit, mis juba sellel esmaspäeval löödud sai, langes diislikütuse hind maailmaturul kolmapäevaks 226 dollari võrra ehk erakordselt palju.

Samal ajal langes bensiin eelmise reede 1116 dollari suuruse tonnihinna juurest kolmapäevaks 85 dollari võrra ehk langus oli väiksem.

"President Trump ähvardas ju kõigepealt hakata ründama Iraani elektrijaamu, kui see Hormuzi väina ei ava, ähvardus oli, et Iraanile antakse 48 tundi aega. Selle ähvarduse peale sööstsid hinnad üles. Langus tuli sellest, et Trump tegi tagasisammu ja ütles, et annab Iraanile veel viis päeva aega," selgitas Vaht.

Nüüd on kütuse hind maailmaturul alates kolmapäevast, mil saavutati madalaim punkt, taas tõusnud ning reede lõunaks oli diisli hind kerkinud kolmapäevaga võrreldes juba 155 dollari võrra tonnist ja bensiinil 49 dollarit tonnist.

Kütuse hind sõltub piirkonna konkurentsitihedusest

Eestis on kütusehinnad sellel nädalal püsinud vahemikus 1,97–2,16 eurot liitri kohta ning Tarmo Kärsna sõnul nädala alguse järsk hinnatõus siinsesse hinda täies ulatuses ei jõudnud. Reedel teatas Trump pausi pikendamisest 6. aprillini, mis on toonud kaasa mõningase korrigeerimise turgudel.

Vaht ütles, et siinsel kütuseturul oleme näinud kummalist olukorda, sest meil on oma kohalik hinnasõda. Pärast reedel saavutatud hinnarekordit, mis juba esmaspäeval löödud sai, on hinnad Eesti tanklates langenud, nii et juba teisipäevaks oli bensiin konkurentsitihedates piirkondades 16,5 sendi ja diislikütus 18,5 sendi võrra odavnenud.

Kolmapäevaks langes bensiini hind veel viie ja diislikütuse hind nelja sendi võrra ning neljapäeva hommikul, enne kui hindu tõsteti, oli diisli hind langenud juba 22,5 senti ja bensiinil 21,5 senti. Vaht rõhutas, et niisuguseid hinnalangusi ei näe igas tanklas, vaid Tallinna ja Tartu kõige tihedama konkurentsiga piirkondades.

"Selline langus kahe päevaga päädis sellega, et neljapäeval tõsteti diislikütuse hind tagasi samale tasemele, mis oli esmaspäevane rekordiline hind, 2,169 eurot. Bensiini hinda langetati võrreldes esmaspäevase hinnatasemega viie sendi võrra liitrist," sõnas Vaht.

Reedel kella 10 ajal oli aktiivsema konkurentsiga piirkondades nii diislikütuse kui ka bensiini hind langenud. Vaht võttis nii kiired hinnakõikumised kokku tõdemusega, et meil on kaks sõda: üks käib Lähis-Idas, teine aga Eesti kütuseturul.

"See tagab tarbijatele madalamad hinnad teatud piirkondades, aga kilomeeter eemal võivad olla täishinnad," lausus Vaht. "Klientidel on võimalus vabalt valida, kas sõidad kilomeetri eemale ja saad soodsama kütuse."

Aasia riikides on tekkinud kütusekriis

Tarmo Kärsna tõi välja, et ehkki turgudel on toimunud korrigeerimine, tuleb arvestada, et iga nädal, mil tankerid ei pääse Hormuzi väinast läbi, süvendab naftatoodete puudujääki maailmaturul ja hoiab hinnasurvet üleval.

"Suurim defitsiit on kujunemas Aasias ja Austraalias, mis on enim sõltunud Pärsia lahe toodangust. Ebakindlust lisavad ka jätkuvalt vastuolulised sõnumid konflikti osapooltelt," lisas Kärsna.

Vahti sõnul ongi Aasia kõige hullemini kriisiga pihta saanud, sest kui Eestis näeme ainult kõrget kütuse hinda, siis Aasias on see mõnedes paikades otsas.

"Tais on kütuse tarneraskused, Indias on tohutud järjekorrad, inimesed paanikas ostavad kütust kokku, ka Austraalias osteti seda kokku, kuna on suur kartus, aga on ka tegelik kütuse puudujääk. Põllumehed ei saa põllule minna, kauplustesse ei saa toitu vedada, pole diislikütust," rääkis Terminali juhatuse liige.

Euroopasse kütusenappus Vahti hinnangul ei jõua, sest Euroopa rafineerimistehased töötavad Brenti toornaftal ja USA WTI toornaftal. Rafineerimistehased on projekteeritud töötama ainult ühe sisendiga ehk Aasia tehaseid ei saa panna näiteks Brenti toornaftat töötlema.

USA ja Iraan on aga kokkuleppele jõudmisest kaugel. Vaht märkis, et käärid nägemustes sõja lõpetamisest on väga suured ja tagatipuks on öö jooksul mitu naftatankerit puruks pommitatud ning need põlevad Hormuzi väinas.

"See kruvib uut pinget, mis on ka põhjuseks, miks maailmaturu hinnad on nii bensiinil, diislikütusel kui ka toornaftal uues tõusus," tõdes Vaht.

Prognooside tegemine ei ole võimalik

Mis saab kütuse hindadest edasi, ei ole kummagi kütusevaldkonna asjatundja sõnul võimalik öelda.

"Viimased nädalad on näidanud, et pikka vettpidavat prognoosi ei ole võimalik teha. Küll võib tänaseks öelda, et turgudel tekkinud defitsiit hoiab tanklates hindasid 10-20 protsenti kõrgemal kui veebruari tasemed," märkis Kärsna.

Vaht ütles, et kui Lähis-Idas peaks saabuma vaherahu, toob see maailmaturul emotsionaalselt hinnad kiiresti alla, kui aga konflikt jätkub või eskaleerub, on paratamatult hinnad kõrgemal ja võivad veelgi kõrgemale liikuda.

"Murettekitavam on hoopis see, et isegi kui sõda lõpeb ja hinnad korraks selle positiivse uudise peale kiirelt reageerivad ja alla tulevad, siis kahjuks pean olema dramaatiline ja maalima tegeliku pildi. Arvestades, et Lähis-Idas on üheksa riigi naftainfrastruktuur pihta saanud /.../ ja kahjustused hõlmavad nii terminale, kus kütust hoitakse, rafineerimistehaseid kui ka LNG-tootmist, siis me ei tea, kui palju selle kordategemine aega võtab. Täna on seda võimatu hinnata," sõnas Vaht.

Olukord on tema sõnul päris sant ning kui veel mõne nädala eest tundus, et kui sõda lõpeb, kulub asjade kordasaamiseks kaks-kolm kuud, siis praeguseks on infrastruktuuri kahjustused ja turul tekkinud puudujääk selline, et kütuseturg on globaalselt justkui infarkti saanud.

"Oleme tohutus energiakriisis pikemat aega, võib-olla isegi aasta lõpuni. Kahjuks pole see pilt üldse ilus," nentis Vaht.