Esmaspäeva seisuga oli Eesti tanklates diislikütuse liitri hind 1,91 ja 1,93 liitri vahel; bensiini liitri hind oli 1,76 ja 1,78 euro vahel. teisipäevaks oli diislikütuse hind langenud alla 1,9 euro, bensiini hind 1,71 ja 1,73 euro vahele.

Kuigi diislikütuse hind on ka varem Eestis olnud kõrgem kui bensiinil – näiteks 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal, mil Venemaa alustas Ukraina vastu täiemahulist sõda –, siis ajalooliselt ei ole tegu tavapärase olukorraga.

Diislikütuse hinna järsu tõusu peamine põhjus on lihtne: praeguseks praktiliselt suletud Hormuzi väina kaudu eksporditi väga palju just diislikütust, mida tootsid Pärsia lahe ääres asuvad rafineerimistehased, ütles Terminali juhatuse liige Alan Vaht.

"Ja seda tarbiti Euroopas ja nüüd, kus kõik see eksport on sealt praktiliselt kinni, siis see on ka peamine põhjus, miks diislikütuse maailmaturu hind on kasvanud 65 protsenti, toornafta hind 45 protsenti ja bensiini hind 43–44 protsenti," lausus ta.

Teine hinnatõusu põhjus on tavalisest külmem talv, mil Euroopas tarbiti palju kütteõli ja sellega vähenesid diislikütuse varud Euroopas. Lisaks olid ka USA-s diislikütuse varud allpool viie aasta keskmist taset juba enne Iraani sõja puhkemist, ütles Vaht.

"Üks oluline element veel, miks bensiini hind on vähem tõusnud, on see, et suvine sõiduhooaeg ei ole veel alanud. Kõik need asjad kokku tähendavadki seda, et bensiini hind on väga palju vähem tõusnud kui diislikütuse hind," lausus Vaht.

Diisel on muutunud Euroopas olulisemaks

Et Euroopal on diislikütuse varudega kehvasti, ütles ka Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi.

"Diislikütuse hinnatõusu on võimendanud ka Euroopa, sealhulgas Põhja-Euroopa, suhteliselt madalad varud. Kui varud on napid, piisab juba väikesest tarneriskist, et hind turul kiiresti üles liiguks," märkis ta.

Bensiinist on diislikütuse hind aga mööda läinud eelkõige seetõttu, et diisel on Euroopa turul muutunud strateegiliselt olulisemaks ja nõutumaks tooteks, lausus Sassi.

"Diislikütust kasutavad suures mahus transpordisektor, tööstus, samuti kasutatakse diislikütust kütmiseks. Kogu Euroopa Liidu transpordisektori tarbimisest moodustas 2023. aastal 64 protsenti diislikütus ja 26 protsenti bensiin," lausus ta.

Ja kuivõrd diislivarud on väiksemad ja seda on keerulisem toota, mõjutavad tarnehäired ja turupinged diisli hinda eriti kiiresti.

Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna märkis, et diislikütus on maailmas enim kasutatav transpordikütus ja selle hind liigub kriisides kiiremini kui bensiinil. Iraani konflikti põhjustatud riskid Hormuzi väinas tähendavad, et diisli kättesaadavuse risk ja riskipreemia on turul kasvanud kiiremini kui bensiinil, märkis ta.

"Bensiini maailmaturuhind on samuti tõusnud, kuid väiksema tempoga. Bensiini tarneahel on sageli rohkem seotud tarbimiskohtade lähedasema tootmise ja teistsuguse nõudlusmustriga," lausus Kärsna.

Hinna langemine võtab tõenäoliselt mitu kuud

Edasine hinna liikumine sõltub Iraani konflikti pikkusest ning sellest, kui kiiresti ja mis mahus suudavad maailma rafineerimistehased tootmist suurendada ning kuidas kujuneb tarneahelate olukord, ütles Kärsna.

Vaht märkis, et kui kokkulepe saavutatakse, võib see sõda tundidega lõppeda ja siis jääb küsimus, kui kiirelt seal kogu tootmise ja logistika sasipundar lahti harutatakse. Nädala-kahega sasipundart lahti ei haruta, pigem läheb mitu kuud, lisas ta.

"Kogu selle probleemide rägastiku lahendamine võtab metsikult palju aega. Enne ei ole ka mingisugust väljavaadet, et diislikütuse hind võiks alla tulla maailmaturul. See on ikkagi pikaajaline probleem, mille ees me täna seisame," nentis Vaht.

Ka Sassi märkis, et pole näha märke, et diislikütuse hind lähiajal bensiini tasemele langeks või et vastupidi, bensiini hind diislikütusele kiiresti järele jõuaks.

Kärsna aga ütles, et kui diislikütuse pakkumine kasvab ja riskipreemia taandub, võib oodata diislikütuse ja bensiini hinnavahe mõningast ühtlustumist. Kui aga liiklus Hormuzi väinas, kust liigub läbi 20 protsenti toornaftast, on endiselt häiritud, jääb diislikütuse hind just suurema nõudluse tõttu kõrgemale, lisas ta.

Suvine diisel toob pisikese leevenduse

Veidike langeb diislikütuse hind suvise diisli tulekuga, nagu ikka. Vahti sõnul toob see hinnaleevendust 2,5 senti liitri kohta. Ärajäetud aktsiisitõus näiteks andis hinnaleevendust 3,8 senti, ütles ta.

Sassi sõnul on arktilise ja suvise diislikütuse tavapärane hinnavahe neli kuni kuus senti liitrist.

"Samas tasub arvestada, et hooajaline efekt on piiratud ning üksi see laiemat hinnavahet diisli ja bensiini vahel tõenäoliselt ei kaota," märkis ta.

Kärsna lausus, et kuivõrd kütuste hinnad sõltuvad sellest, et rafineerimistehased lisavad nendele erineva suurusega marginaali, siis suvise diisli marginaal on reeglina madalam kui talvise diisli puhul, mis võibki hinnale teatud leevendust anda. Praeguses olukorras aga ei pruugi see erilist efekti anda.

"Kuid kui maailmaturu hinnatase on samal ajal tugeva tõususurve all, näiteks geopoliitiliste riskide tõttu, võib see hinnavahe kiiresti ära süüa ning jaehind ei pruugi sellest tarbija jaoks märgatavalt langeda," nentis ta.