Brent toornafta ülemaailmne võrdlusindeks tõusis 7,3 protsenti, 102,30 dollarini barreli eest, samas kui USA-s kaubeldav West Texas Intermediate'i (WTI) toornafta hind tõusis 8,7 protsenti, 104,94 dollarini barrelist.

USA ja Iraani läbirääkimiste ebaõnnestumine nädalavahetusel on tekitanud muret, et globaalne energiakriis süveneb.

Nafta hind langes eelmisel kolmapäeval tunduvalt alla 100 dollari, pärast seda, kui Washington ja Teheran leppisid kokku kahe nädala pikkuses relvarahus, mis pidi hõlmama ka Hormuzi väina avamist kaubaveoks.

Meretee, mille kaudu liigub viiendik maailma energiasaadetistest, on saanud Iraani sõja peamiseks tulipunktiks pärast seda, kui Teheran vastas USA ja Iisraeli õhurünnakutele ähvardusega rünnata väina läbivaid laevu. Alates konflikti algusest 28. veebruaril on kaubaliiklus seal suures osas seiskunud, kuigi mõned riigid, näiteks India ja Malaisia, on suutnud oma laevadele ohutu läbipääsu Teheranilt välja kaubelda.

Väina sisuline sulgemine on toonud kaasa energiahindade järsu tõusu kogu maailmas.

USA ja Iraani läbirääkimisi jälgiti tähelepanelikult, et leida märke Hormuzi väina läbivate naftavedude peatsest taastumisest, ütles Singapuri Nanyangi Tehnoloogiaülikooli majandusteadlane Chua Yeow Hwee. "Nafta hinnad jäävad tõenäoliselt kõrgeks, sest ootused sõltuvad nüüd sellest, kas blokaad rakendatakse täielikult, kas laevanduse katkestused levivad ja kas diplomaatia taastub," ütles ta.

Aasia peamised aktsiaindeksid langesid esmaspäeva hommikul pärast kauplemise algust.

Jaapani aktsiaindeks Nikkei 225 langes ühe protsendi võrra, Lõuna-Korea Kospi indeks aga 0,8 protsenti.

Aasia riike on Iraani sõja tagajärjed eriti rängalt tabanud, kuna nad sõltuvad suuresti Lähis-Ida naftast.

Ka USA aktsiafutuurid viitasid Wall Streeti aktsiate madalamale avamishinnale.

Aktsiafutuurid on investorite vaheline kokkulepe vara ostmiseks või müümiseks teatud ajal tulevikus kindla hinnaga ning see võib näidata turu liikumissuunda.

Energiahinnad ja finantsturud üle maailma on viimastel nädalatel kõikunud suures amplituudis, kuna investorid reageerivad konflikti arengutele.

Brent toornafta hind langes 8. aprillil umbes 90 dollarini barreli kohta pärast seda, kui USA ja Iraan leppisid kokku tingimuslikus kahenädalases relvarahu, mis hõlmas ka Hormuzi väina taasavamist.

Hinnad on sellest ajast alates olnud kõikuvad, kuna kasvasid kahtlused relvarahu püsimajäämise suhtes ja Iisraeli rünnakud Liibanonile jätkusid.

Trump ütles pühapäeval Truth Sociali postituses, et USA hakkab blokeerima kõiki laevu, mis üritavad Hormuzi väina siseneda või sealt lahkuda.

USA Keskväejuhatus (Centcom) teatas hiljem, et Iraani sadamatesse siseneva ja sealt väljuva liikluse blokeerimine algab esmaspäeval kell 10.00 Idaranniku (17.00 Eesti) aja järgi. Centcom teatas sotsiaalmeedia postituses, et seda rakendatakse erapooletult kõigi riikide laevade suhtes, mis sisenevad Iraani sadamatesse ja rannikualadele või lahkuvad neist.

Centcom ütles ka, et nad ei takista Hormuzi väinas asuvaid laevu, mis suunduvad mitte-Iraani sadamatesse ja sealt ära.

Iraani parlamendi spiiker Mohammad Bagher Ghalibaf, kes juhtis Pakistanis Teherani läbirääkimisi, ütles kohaliku meedia vahendusel avaldatud avalduses, et riik ei allu ühelegi ähvardusele.

Iraani Islamirevolutsioonikaardi (IRGC) merevägi teatas, et kõiki väinale lähenevaid sõjalaevu peetakse Washingtoni ja Teherani vahelise relvarahu rikkumiseks ning neid koheldakse karmilt.