"Kahe nädala jooksul on turvaline läbipääs Hormuzi väinast võimalik kooskõlastatult Iraani relvajõududega ja arvestades tehnilisi piiranguid," postitas Iraani välisminister Abbas Araghchi sotsiaalmeediaplatvormil X.

Samuti teatas Iraan, et pausi kasutatakse reedel Islamabadis algavateks kõnelusteks Ühendriikidega sõja lõpetamise üle.

Islamivabariigi Kõrgeim Riiklik Julgeolekunõukogu teatas eraldi avalduses, et läbirääkimised kestavad plaanide kohaselt kaks nädalat, kuid neid võidakse poolte vastastikusel kokkuleppel pikendada.

"Tingimusel, et Iraani Islamivabariik nõustub Hormuzi väina TÄIELIKU, VIIVITAMATU ja TURVALISE AVAMISEGA, nõustun ma peatama Iraani pommitamise ja ründamise kaheks nädalaks," kirjutas Trump sotsiaalmeediaplatvormil TruthSocial poolteist tundi enne islamivabariigile antud ultimaatumi tähtaja kukkumist.

Trumpi sõnul langetas ta otsuse pärast vestlust konflikti vahendajarollis oleva Pakistani peaministri Shehbaz Sharifi ja sõjaväeülema Asim Muniriga.

"See on kahepoolne RELVARAHU!" kirjutas Trump. "Põhjus selleks on see, et oleme juba täitnud ja ületanud kõik sõjalised eesmärgid ning oleme väga lähedal lõplikule kokkuleppele pikaajalise RAHU osas Iraaniga ja RAHU osas Lähis-Idas."

Ühtlasi ütles Trump, et USA pool sai kätte Iraanilt Pakistani vahendajatele edastatud ettepanekute kava. "Saime Iraanilt kümnepunktilise ettepaneku ja usume, et see on toimiv alus, millelt läbirääkimisi pidada."

"Peaaegu kõik varasemad erimeelsuste punktid on Ühendriikide ja Iraani vahel kokku lepitud, kuid kahenädalane periood võimaldab lepingu lõplikult vormistada ja kinnitada," lisas Trump.

Teadaanne tuli pärast seda, kui Pakistan tegi viimase hetke ettepaneku vältimaks USA ulatuslikke rünnakuid Iraani vastu.

Eelnevalt oli Trump teisipäeval oma platvormil hoiatanud, et terve tsivilisatsioon sureb öösel vastu kolmapäeva, kui kokkulepet ei saavutata.

Pakistani peaminister Shehbaz Sharif teatas kolmapäeval, et Ühendriigid, Iraan ja nende liitlased on pärast tema valitsuse vahendustegevust nädalaid kestnud sõjategevuse peatamiseks nõustunud vaherahuga kõikjal, sealhulgas Liibanonis.

"Mul on hea meel teatada, et Iraani Islamivabariik ja Ameerika Ühendriigid koos oma liitlastega on leppinud kokku viivitamatus vaherahus kõikjal, sealhulgas Liibanonis ja mujal, MIS JÕUSTUB KOHE," postitas Sharif sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter).

Sharif lisas, et Pakistani pealinn Islamabad võõrustab reedel mõlema riigi esindusi, kes asuvad läbi rääkima lõpliku kokkuleppe saavutamise üle.

"Loodame siiralt, et Islamabadi kõnelused on edukad püsiva rahu saavutamisel ja me saame lähipäevil jagada veel häid uudiseid," sõnas ta.

Trump AFP-le: Iraani lepe on USA-le täielik ja lõplik võit

Donald Trump ütles teisipäeval uudisteagentuurile AFP antud usutluses, et Ühendriigid saavutasid täieliku ja lõpliku võidu, kui leppisid Iraaniga kokku kahenädalases relvarahus.

"Täielik ja lõplik võit. Sada protsenti. Pole kahtlustki," ütles Trump lühikeses telefoniintervjuus vahetult pärast relvarahu väljakuulutamist.

Trumpi sõnul kantakse Teheraniga sõlmitud leppe kohaselt Iraani uraani eest täielikult hoolt.

"Selle eest kantakse täielikult hoolt, vastasel juhul poleks ma kokkulepet sõlminud," ütles Trump vastuseks küsimusele, mis saab Iraani rikastatud uraanist.

Ühtlasi väljendas USA riigipea veendumust, et Hiina aitas Iraanil jõuda läbirääkimistelaua taha ja soostuda relvarahuleppega. Ta vastas jaatavalt küsimusele, kas Peking oli seotud oma olulise liitlase Teherani veenmises pidada läbirääkimisi relvarahu üle.

Trumpil on kavas reisida maikuus Pekingisse, kus ta kohtub Hiina liidri Xi Jinpingiga.

WTI naftafutuuri hind kukkus USA ja Iraani vaherahu järel 17 protsenti

USA nafta võrdlushind langes kolmapäeval pea 17 protsenti pärast seda, kui Ühendriigid ja Iraan leppisid kokku kahenädalases vaherahus.

Naftaturgudel langes USA toornafta võrdlushind West Texas Intermediate (WTI) 16,56 protsenti 96,39 dollarini barreli kohta, samas kui Põhjamere brenti toornafta hind langes 15,89 protsenti 93,38 dollarini.

Börsidel tõusis Jaapani Nikkei 225 indeks 4,38 protsenti 55 771,56 punktini, Lõuna-Korea Kospi indeks hüppas 5,71 protsenti 5808,65 punktini.

USA andis enne pööret lööke sillale Qomi linna lähedal

Ühendriigid ja Iisrael andsid lööke olulisele taristule juba enne Trumpi tähtaja möödumist. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kinnitas rünnakuid raudteedele ja sildadele, mida tema sõnul kasutas revolutsiooniline kaardivägi.

Iraani võimude teatel teisipäeval aset leidnud taristurünnakute hulgas olid USA-Iisraeli löök sillale Qomi linna lähedal ja teine raudteesillale Kesk-Iraanis, kus hukkus kaks inimest.

Valge Maja ametnik: Iisrael nõustus samuti Iraani relvarahuga

Iisrael nõustus samuti relvarahu kokkuleppega USA ja Iraani vahel pärast enam kui kuus nädalat kestnud sõda Lähis-Idas, ütles Valge Maja ametnik teisipäeva õhtul.

Iisrael ei ole avalikult seni relvarahu teatele reageerinud.

Liibanoni võimude teadete kohaselt on juudiriigi armee pealetung ja õhurünnakud vastus Iraani toetusega mõjuka šiialiikumise Hezbollah raketitulele toonud kaasa enam kui 1500 inimese surma.

USA kaalub Iraaniga otsekõnelusi

Valge Maja teatel ei ole veel USA pool oma ametlikku otsust langetanud, kuid kaalub Iraaniga otsekõnelusi.

"Arutlusel on otsekõnelused, kuid miski pole lõplik enne, kui president või Valge Maja sellest teatab," ütles pressiesindaja Karoline Leavitt teisipäeva õhtul pärast seda, kui Iraan teatas, et soostus reedel Pakistanis alustama kõnelusi Ameerika Ühendriikidega.

Pakistan, mis on loonud lähedased suhted Trumpiga ning suhtub tundlikult arengutesse naaberriigis Iraanis, on viimastel nädalatel kujunenud Teherani ja Washingtoni vaheliseks suhtluskanaliks.

Teheran ja Washington teatasid kahenädalasest relvarahust vaid poolteist tundi enne USA presidendi seatud tähtaja möödumist Iraani hävitamiseks.

Sõda sai alguse 28. veebruaril, kui Iisraeli ja USA rünnakus Iraanile hukkus riigi kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei. See sündmus vallandas Teherani kättemaksurünnakud Pärsia lahe riikide ja Iisraeli vastu.

Ka Liibanon on konflikti kaasatud, kuna Iraani toetatud mõjukas šiialiikumine Hezbollah ründas Iisraeli. Seepeale andis Iisrael vastulööke, sealhulgas pealinnale Beirutile, ning alustas maavägede operatsiooni riigi lõunaosas.

Ühendriikide ja Iisraeli sõnul ründasid nad Iraani, et kahandada selle sõjalist võimet. Trump on öelnud, et Iraan oli lähedal aatomipommi ehitamisele.

Iisrael on omakorda alustanud suurt pealetungi Liibanonis, lubades võtta kontrolli alla maa-alad, kust Iraaniga seotud šiialiikumine Hezbollah on rakette tulistanud.