Uudis lõpetas nädalatepikkuse volatiilsuse finantsturgudel ja geopoliitilise punnseisu, mille tingis USA ja Iisraeli 28. veebruaril alustatud õhusõda Iraani vastu, millele Teheran vastas Hormuzi väina sulgemisega, kustkaudu liigub umbes viiendik maailmas tarbitavast naftast ja gaasist.

Turu reaktsioon vaherahu teatele oli kiire ja dramaatiline: USA toornafta futuuride hind langes umbes 16 protsenti, kukkudes 94,59 dollarini barreli kohta, samas kui Brenti futuuride hind langes 15 protsenti, 92,35 dollarini barreli kohta.

See on nafta hinna suurim ühepäevane langus pärast 1991. aasta Lahesõda, kommenteeris väljaanne Axios.

Samas jäi nafta hind ikkagi märksa kõrgemaks kui 73 dollarit barreli eest vahetult enne sõja algust veebruari lõpus.

Iraak, Saudi Araabia, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar ja Bahrein jätsid märtsis kokku turule saatmata 7,5 miljonit barrelit toornafta päevas, USA energeetikaministeeriumi statistikaosakonna andmetel oli see näitaja aprillis veelgi kõrgem.

See viis järsu hinnatõusuni füüsilisel naftaturul, kus Brenti indeks – ​​reaalse füüsilise toornafta barreli globaalne võrdlusalus – saavutas S&P Global Energy Plattsi andmetel oma kõrgeima registreeritud hinna 144,42 dollarit. Eelmine rekord püstitati 2008. aastal finantskriisi haripunktis.

Börsid tõusid

USA börsiindeksi S&P 500 futuurid tõusid üle kahe protsendi, samas kui Euroopa futuurid hüppasid üle nelja protsendi. USA dollari kurss langes, kuna see oli olnud turbulentsel ajal investorite eelistatud varjupaik oma varade paigutamisel.

Aasias tõusis Jaapani börsiindeks Nikkei umbes viis protsenti, samas kui Lõuna-Korea aktsiaindeks Kospi tõusis kuus protsenti, misjärel peatati börsil kauplemine. See jättis MSCI laia Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna aktsiate indeksi, mis sisaldab teisi riike välja arvatud Jaapan, neli protsenti kõrgemaks.

Lisaks kohesele leevendusele ootavad investorid enne suuremate panuste tegemist endiselt huviga, kas relvarahu viib laiema lahenduseni.

"Kas see tähendab, et inimesed hakkavad uusi riske võtma? Ei, see ei tähenda seda," ütles Westpaci finantsturgude strateegia juht Martin Whetton. "Asjade muutmiseks peaks see olema püsiv rahu. Inimesed ei taha tegelikult riske võtta."

Kuuenädalane konflikt oli naftahindu järsult tõstnud, sütitanud taas inflatsioonihirmu ja tekitanud segaduse globaalsete intressimäärade prognoosimisel, sundides valitsusi ja ettevõtteid otsima kaitsemeetmeid ootamatu energiašokiga toimetulekuks.

Tähtis on tankerioperaatorite kindlustunne

Saxo investeerimisstrateeg Charu Chanana ütles, et otsustavaks proovikiviks on see, kas läbirääkimised USA ja Iraani vahel edenevad järgmise kahe nädala jooksul – ja kas kindlustusandjad ja tankerite operaatorid saavad piisavalt kindlust, et võiks taastada normaalse liikluse läbi Hormuzi väina.

"See määrab, kas praegune olukord jääb vaid lühiajaliseks kergenduseks või saab sellest püsiv deeskalatsioon," märkis Chanana.

Sama rõhutas ka Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse naftaanalüütik Clayton Seigle, kelle sõnul on laevaoperaatorite kindlustunne, et neid ei rünnata, ainus lakmuspaber, et hinnata energiavoogude taastumise tõenäosust.

Ta ütles, et eeldab, et operaatorid taotlevad Teheranilt luba. "Jälgimisplatvormide ja tankerite liikumise aruannete põhjal saame teada, kas nad selle saavad," ütles Seigle Axiosele. "Seega on tegelik küsimus selles, kas Teheran annab laevaoperaatoritele tagatised, et nad saavad tavapärase tegevusega ohutult jätkata."

Rahaturud taastusid

USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus langes 7,9 baaspunkti võrra 4,261 protsendini, mis on madalaim tase alates märtsi keskpaigast. USA kaheaastase riigivõlakirja tootlus langes 10 baaspunkti võrra 3,727 protsendini.

Kulla hind (XAU) tõusis üle kahe protsendi, 4812 dollarini untsi kohta.

Valuutade osas tõusis riskitundlik Austraalia dollar (AUD) 1,3 protsenti, üle 0,7070 USA dollari suhtes ja euro (EUR) 0,76 protsenti ehk 1,1683 dollarini. See jättis dollari indeksi (USD) 99,047 peale, mis on ühe kuu madalaima taseme lähedal.

Mõned analüütikud on endiselt skeptilised, et relvarahu tähendab püsivat rahu, hoiatades tõenäoliste keerdkäikude eest.

Austraalia Commonwealth Banki valuutastrateeg Carol Kong ütles, et konflikti algpõhjused on endiselt lahendamata, hoides taaseskaleerumise ohtu kindlalt laual.

"Meie seisukoht on, et sõda kestab juunini. See viitab sellele, et dollari kaotused võivad osutuda lühiajalisteks."