Ettepanek tähendaks enam kui kahekordset kasvu võrreldes senise rekordiga 2022. aastast, mil IEA liikmesriigid võtsid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kahe kuu jooksul kasutusse 182 miljonit barrelit naftat.

IEA teatel on varude kasutuselevõtuga nõustunud üksmeelselt kõik 32 liikmesriiki. Täpne ajakava pannakse paika lähiajal. Pariisis asuv agentuur tegi avalduse ajal, mil Prantsusmaa president Emmanuel Macron juhatas G7 riigijuhtide kohtumist, kus teemat lähemalt arutatakse.

Saksamaa majandusminister Katherina Reiche kinnitas juba varem teateid 400 miljoni barreli suurusest mahust ning märkis, et ka Saksamaa osaleb ühisaktsioonis. Ta lisas, et suurima panuse annavad USA ja Jaapan.

"Surve selliseks sammuks tuli peamiselt USA valitsuselt," tõdes üks Euroopa Liidu diplomaat enne IEA ametlikku teadaannet.

USA siseminister Doug Burgum tervitas plaani. "Praegu on ideaalne aeg varud kasutusele võtta, et leevendada survet maailmaturu hindadele," ütles ta intervjuus telekanalile Fox News. 

Burgum märkis siiski, et tema hinnangul ei seisa maailm silmitsi energiadefitsiidiga.

"Meil on transiidiprobleem, mis on ajutine," lausus ta. "Seda ajutist muret lahendame praegu nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Me suudame selle lahendada ja me teeme seda."

Analüütikute hinnangul on varude igapäevane turulepaiskamise tempo sama oluline, kui mitte olulisemgi kui kogumaht. 

Kui järgmise kuu jooksul vabastataks 100 miljonit barrelit, tähendaks see umbes 3,3 miljonit barrelit päevas. See on vaid murdosa praegusest tarnehäirest – kuna Hormuzi väin Iraani ja Omaani vahel on praktiliselt blokeeritud, on turult puudu ligi 20 miljonit barrelit naftat päevas.

Nafta hind hakkas kolmapäeval taas tõusma, kuna turud kahtlevad, kas IEA plaan suudab leevendada konfliktist tingitud tarnešokke.

USA laseb strateegilisest reservist käiku 172 miljonit barrelit naftat

USA energeetikaministeerium teatas kolmapäeval, et vabastab alates järgmisest nädalast strateegilisest naftareservist 172 miljonit barrelit naftat, kuna Lähis-Ida sõda on toonud kaasa kõikumised naftahindades.

Ministeerium täpsustas sotsiaalmeedias, et kogu koguse tarnimine võtab kavandatud väljastusmahtude põhjal aega umbes 120 päeva.

Ministeerium süüdistas ühtlasi Iraani Ameerika ja selle liitlaste energiajulgeolekuga manipuleerimises ja selle ohustamises.

Nafta hind kerkis Pärsia lahe rünnakute tõttu üle 100 dollari 

Nafta hind kasvas neljapäeval varahommikul üheksa protsenti. Brenti toornafta futuurid kerkisid üle 100 dollari barreli kohta. Eesti aja järgi kell üheksa langes hind taas alla 100 dollari piiri.

Hinnatõusu taga on teated uutest rünnakutest laevaliiklusele Pärsia lahes ja naftaterminalide sulgemisest – muutus, mis tõotab kiirendada inflatsiooni ja tõsta laenukulusid üle maailma.

Investoreid ei rahustanud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) plaan paisata turule oma reservidest 400 miljonit barrelit naftat, mis on agentuuri ajaloo suurim sekkumine.

Mõlemad peamised nafta maailmaturuindeksid tõusid üheksa protsenti. Brenti toornafta futuurid kerkisid 100,22 dollarini barreli kohta. USA toornafta futuurid olid tasemel 95,41 dollarit barreli kohta.

Iraagi julgeolekuametnike neljapäevaste teate kohaselt ründasid Iraagi territoriaalvetes kahte kütusetankerit Iraani lõhkeainega täidetud paadid. Iraagi ametnik ütles riiklikule meediale, et riigi naftasadamad on töö täielikult peatanud.