Pärast kuid kestnud Washingtoni survet, et New Delhi hoiduks Vene nafta ostmisest ja piiraks seeläbi Moskva sõjamasina rahastamist, andis USA rahandusministeerium neljapäeval välja 30-päevase eriloa. See lubab Indial osta Vene naftat, mis on praegu merel kinni jäänud.

"Tagamaks nafta jätkuvat liikumist maailmaturul, väljastab rahandusministeerium ajutise 30-päevase eriloa, mis võimaldab India naftatöötlejatel osta Vene naftat," teatas rahandusminister Scott Bessent.

"See teadlikult lühiajaline meede ei anna Venemaa valitsusele märkimisväärset rahalist kasu, kuna luba puudutab vaid tehinguid naftaga, mis on juba merel ootel," märkis Bessent avalduses. Ta nimetas seda ajutiseks lahenduseks, lisades, et Washington ootab Indialt edaspidi suuremat USA nafta osakaalu.

India on energiatarnete häirete suhtes äärmiselt haavatav, kuna riigi toornafta varud katavad vaid ligikaudu 25 päeva nõudluse. India impordib umbes 40 protsenti oma naftast Lähis-Idast läbi Hormuzi väina.

Pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse sai Indiast suurim Vene mereteed pidi tarnitava toornafta ostja. Tänavu jaanuaris hakkasid India töötlejad Washingtoni surve tõttu oste vähendama. 

Vene naftast loobumine aitas New Delhil vältida 25-protsendilisi tollimakse ja sõlmida USA-ga kaubandusleppe.

On aga ebaselge, kas USA on lubanud Indial suurendada Vene nafta oste just selleks, et korvata võimalikku puudujääki Lähis-Ida suunalt. 

Üks asjaga vahetult seotud allikas märkis, et India pöördus president Donald Trumpi administratsiooni poole palvega lubada Vene toornafta importi just Iraani konflikti tõttu.

Reutersi allikate sõnul peavad riiklikud naftatöötlejad (IOC, Bharat Petroleum, Hindustan Petroleum ja Mangalore Refinery) kaupmeestega läbirääkimisi Vene naftasaadetiste kiireks kohaletoimetamiseks.

Väidetavalt on riiklikud ettevõtted seni ostnud vahendajatelt umbes 20 miljonit barrelit Vene naftat.

Kaupmehed müüvad Vene Uralsi toornaftat Indiale märtsis ja aprilli alguses saabuvate tarnete puhul juurdehindlusega 4–5 dollarit barreli kohta võrreldes Brenti naftaga. See on teravas kontrastis veebruariga, mil naftat müüdi ligi 13-dollarilise allahindlusega. HPCL ostis kaks partiid Vene naftat 13-dollarilise allahindlusega vahetult enne sõja puhkemist 28. veebruaril.

"India naftatöötlejad on turul tagasi... tänapäeval on hinnast olulisem toorme kättesaadavus," ütles üks Vene nafta müügiga tegelev kaupmees. Sama allika sõnul on ka Reliance Industries huvi tundnud Vene nafta kiirete tarnete vastu.

India töötlejad on juba asunud tühjendama riigi ranniku lähedal seisvaid tankereid, et asendada Lähis-Idast saamata jäänud toornaftat, ütlesid kaks allikat.

Nafta hind langes korraks, kuid hakkas siis uuesti kasvama

Eriluba Indiale ja USA valitsuse kaalutlus sekkuda futuuride turule pani nafta hinna esimest korda kuue päeva jooksul langema.

Reede varahommikuse seisuga langesid Brenti toornafta futuurid 1,14 dollarit ehk 1,33 protsenti, tasemele 84,27 dollarit barreli kohta. West Texas Intermediate (WTI) langes 1,46 dollarit ehk 1,8 protsenti, tasemele 79,55 dollarit.

Lõunaks pöördus hind uuesti kasvule – Brenti hind kasvas pea 87 dollarini ja WTI 84 dollarini.

USA astus need sammud, et ohjeldada hüppelist hinnatõusu, mis järgnes 28. veebruaril alanud sõjalisele konfliktile Iraaniga. 

Konflikt, millesse on kaasatud ka Iisrael, on seisanud tankerite liikluse läbi Hormuzi väina. Selle kaudu liigub tavapäraselt ligi viiendik maailma igapäevasest naftatarnest. 

Sõjategevus on sulgenud Lähis-Ida võtmetähtsusega energiapiirkonnas naftatöötlemistehaseid, peatanud tootmise ning pannud kinni ka vedelgaasi (LNG) tehased.

Sõja algusest saadik on Brenti hind nelja kauplemispäevaga tõusnud 18 protsenti ja WTI hind 21 protsenti.

Valge Maja kõrge ametnik teatas neljapäeval, et rahandusministeerium avalikustab peagi meetmed Iraani konfliktist tingitud energiahindade tõusu ohjeldamiseks. Muu hulgas kaalutakse sekkumist nafta futuuride turule, kuigi täpsemaid üksikasju veel ei jagatud. 

Selline samm oleks Washingtoni poolt ebatavaline katse mõjutada hindu finantsturgude, mitte füüsiliste naftatarnete kaudu.

Analüütikud aga hoiatavad, et praegune hinnatõus on võrreldes varasemate šokkidega siiski pigem tagasihoidlik. Näiteks pärast Venemaa täiemahulist tungimist Ukrainasse 2022. aastal tõusid hinnad üle 100 dollari barreli kohta.