Euroopas müüdava Brenti toornafta hind suurenes hommikul seitse protsenti, tõusteks korraks 116,38 dollarini barreli kohta, samas kui USA toornafta hind käis korraks üle 100 dollari piiri. Sõja eelõhtul maksis barrel naftat Brenti turul alla 73 dollari.

Neljapäeva õhtul oli Brenti hind umbes 112 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind oli umbes 97 dollarit barreli kohta.

Euroopa gaasihinnad TTF-i turul kallinesid enam kui 30 protsenti. Kui kolmapäeval sulgus TTF-i hind 54 dollari juures, siis neljapäeva hommikul hüppas see 72 dollarile, kuid langes ennelõunaks 66 dollarile. Neljapäeva õhtul oli see 62 dollarit. 

Hinnad tõusid pärast seda, kui Iraani raketirünnakud kahjustasid maailma suurimat veeldatud maagaasi eksporditehast Kataris, mis annab umbes viiendiku maailma tarnetest, tekitades kartuse, et ülemaailmne tarnete nappus võib kesta pikemat aega.

Maagaasi futuurid hüppasid neljapäeval koguni 35 protsenti, tõstes hinnad enam kui kahekordseks sõjaeelse tasemega võrreldes, kuna turg valmistub pikaajaliseks tagasilöögiks, mille võib põhjustada Katari veeldatud maagaasi keskuse ründamine.

Aktsiaturud reageerisid toimuvale langusega, kusjuures peamised Aasia indeksid, sealhulgas Tokyo ja Soul, kukkusid järsult, aga langust oli näha kogu maailma turgudel.

Tokyo Nikkei indeks langes 3,4 protsenti, Souli Kospi indeks kaotas 2,7 protsenti, Hong Kongis langes Hang Seng 2 protsenti, Shanghai indeks Composite langes 1,4 protsenti, Austraalia S&P/ASX 200 indeks langes 1,7 protsenti, Taiwani Taiex indeks langes 1,9 protsenti, Indias, mis on samuti kannatanud nafta- ja gaasitarnete šokkides, langes Sensex 2,7 protsenti.

Saksamaa aktsiaindeks DAX kukkus hommikul 2,1 protsenti, Pariisi CAC 40 langes 1,5 protsenti, Briti FTSE 100 langes 1,7 protsenti.

USA ja Iisraeli rünnakutega Iraanile ning tema vasturünnakutega ümberkaudsetele riikidele laienenud konflikt on sisuliselt peatanud kaubalaevade liikluse Hormuzi väinas, mille kaudu liigub umbes viiendik ülemaailmsetest nafta- ja gaasivoogudest, suurendades turu volatiilsust.

Tõusvad energiahinnad on õhutanud muret uue inflatsiooni ja võimalike intressimäärade tõusude pärast, kusjuures keskpangad hoiatavad kriisi süvenedes kasvava majandusliku ebakindluse eest.