Kas on tegu ajalooliselt suurima energiakriisiga?

Probleem täna on teadmatus tuleviku ees. Ukraina sõja algusega võrreldes on erisus see, et väga suur osa LNG-st ehk veeldatud maagaasist on puudutatud ehk see ei pääse Hormuzi väinast välja ehk tegemist on kahe energiakandja kriisiga. Ukraina sõja puhul oli põhiliseks puuduseks toornafta, mis pandi sanktsioonide alla, ja ka diislikütus, mis lõi hinnad üles.

Kas sellises olukorras on ka võimatu prognoosida, mis saab edasi?

Jah, nagu oleme näinud, liigivad hinnad iga uudise peale ka üles või alla. Turud on hästi emotsionaalsed ja peamine mure on see, et kaua kriis kestab ja kas see eskaleerub või hakkab tagasi tõmbuma. Eelmise nädala uudised, et Pärsia riigid on teinud panuse, et kriisi leevendada, lõppesid sellega, et (USA president) Donald Trump ütles, et (sõda käib Iraani) lõpliku alistumiseni.

Millal jõuab bensiini hind tanklates kahe euroni liitrist?

Kõige lihtsam on vaadata ajalukku, kui 2022 oli Ukraina kriis (Venemaa täiemahulise sõjategevuse algus – toim.), siis nafta hind oli 120 dollari juures (barrelist) ja siis nägime hindu kaks eurot (liitrist) ka tanklates. Samal tasemel me liigume, vahepeal on ka aktsiisid ja käibemaks tõusnud ehk kindlasti see kaks eurot on lähemal.

Diisli hind liigub maailmaturul 1100 euro juures tonnist, kui liigub 1300 juurde, siis on kaks eurot tanklas olemas.

Tarbijatel on mulje, et hinnad liiguvad tanklates üles väga kiiresti, aga alla tulevad poole aeglasemalt juhul kui maailmaturu hind kukub.

Meie valdkond jõuab uudistesse siis, kui tanklates hinnad tõusevad. Samas need põhjused, miks hinnad liiguvad, on leidnud aset tükk aega varem. Küll on viimaste nädalate kiiremad tõusud põhjustatud ka sellest, et kartus kõrgemate hindade ees on toonud kaasa suurema tarbimise. Eestlased on rohkem tankinud, mis tähendab, et ka varud on väiksemad.

Kui reaalne on kütuse varustuskriis Eestis? Mis kriteeriumid selleks peaks täidetud olema?

Peab juhtuma midagi fataalset. Kui logistikateed lõigatakse läbi, et ei pääse Eestile ligi ei raudteed pidi ega mereteid pidi. Siis on meil kriisivarud, mida kasutada saame nii kaua, kuni taastame (logistika)kanalid. Täna eestlased küll muretsema ei pea. 70 protsenti Eesti kütusest tuleb Leedu tehastest. Leedu tehasega olin ka täna vestluses ja nemad Hormuzi kaudu ega Lähis-Idast toornaftat endale ei impordi ehk nad ei näe, et sellist probleemi saaks täna Eestis tekkida.

Nii et kütust on, aga see on lihtsalt kallim?

Jah.