"Toidu käibemaksu alandamine oleks rumal otsus," ütles "Terevisioonis" rahandusminister Jürgen Ligi. Mul oli lootus, et Reformierakond on oma varasematest vigadest ja üleolevast suhtumisest õppinud, unistada ju võib.

Rekordmadala toetusprotsendiga võimuliit on otsustanud iga hinna eest kodanikualgatusi maha suruda, diskrediteerida või nende vastu võidelda. Valitsuse arrogantne käitumine on muutunud uueks normaalsuseks, millega hea kodanik nõustuda ei saa ega tohi. Tuleb meeles pidada, et valitsuse tööandjaks on Eesti rahvas, mitte vastupidi. Probleem seisneb aga selles, et valitsus ei näe end tegelikult rahva jaoks eksisteerivat, vaid pigem näevad inimesi riigi jaoks ressursina.

Soome näitab eeskuju

Toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära rekordhäältega algatus riigikogu rahanduskomisjonist kaugemale ei jõudnud. Peamise põhjusena väidetakse, et hinnalangetus ei jõua tarbijani. Raske öelda, kaua jaksavad reformierakondlased selle valeväitega inimestele kärbseid pähe ajada.

Näiteks Soome langetas toidukaupade käibemaksu tänavu 14 protsendilt 13,5 protsendile ning maksulangetus kandus peaaegu täielikult hindadesse. Käibemaksumäära langetas hiljuti ka Läti ning Rootsis langeb käibemaks toidukaupadele 1. aprillist poole võrra ehk seniselt 12 protsendi pealt 6 protsendini.

Uuringud on näidanud, et maksulangetuse läbikandvusprotsent ulatub 50–100 protsendini. Madalama käibemaksu kehtestamine toidukaupadele on viis, kuidas tagada sotsiaalne õiglus ja pidurdada inflatsiooni. Tuleb rõhutada, et Eesti suuremad toiduketid on kinnitanud, et toidukaupade hinnalangus jõuab tarbijani käibemaksu langetamisel. Raske on mõista, miks Reformierakond sellest mööda vaatab.

Hea ülevaate Euroopa riikides kehtivatest toiduainete käibemaksu määradest ja saadavast kokkuhoiust võrreldes Eestiga annab veebileht kaibemaks.ee, kust on selgelt näha, et ainult Taanis kehtib toidukaupadele kõrgem käibemaksumäär kui Eestis ning Iirimaal ja Maltal on see suisa null protsenti.

Jürgen Ligi jutust jääb mulje, et eksinud on terve Euroopa ja ainult Reformierakond teab, kuidas on õige. Rahandusminister räägib ka iseendale vastu, kui ütleb, et maksuerisusi ei saa teha, kuna riigieelarves ei ole raha. Küll leidis koalitsioon rahe selleks, et viia ellu 500 miljonit eurot maksev tulumaksureform, mis teeb rahalise kingituse eelkõige jõukatele, kaasa arvatud riigikogu liikmetele ja ministritele. Miks on vaja nuumata kõrgepalgalisi, kuid jätta tähelepanuta igapäevaeluks niivõrd vajalik asi nagu toit?

Praegused geopoliitilised sündmused ei peegeldu üksnes kütusehinna tõusus, vaid löövad rängalt ka kõrvaltööstusharusid, näiteks väetiste tootmist. Paratamatult mõjutab see kõik meie põllumehi, sealt omakorda toiduhindasid ja tarbija rahakotti, mis lähikuudel muutub poeriiulitel veelgi kallimaks.

Valitsus ei suuda otsustada

Itaalia juba langetas kütuseaktsiisi ning eelmisel nädalal pakkus Hispaania valitsus viie miljardi euro väärtuses meetmeid, et leevendada Lähis-Ida konfliktist tingitud majanduslikku mõju energiahindadele.

Eesti valitsuse otsus kütuseaktsiisi tõus edasi lükata liigitub pigem PR-kampaania kategooriasse, sest hinnatõusu see ei peata. Loo kirjutamise ajal maksab liiter diislit üle 2 euro ja on ilmselt päevade küsimus, kui ka bensiin maagilise piiri ületab.

Lähtudes eeltoodust tuleb välja inetu tõde, et Eesti koalitsioonierakondade seas valitseb otsustamatus ning tegevusetus, mis mõjutab otseselt kõigi kodanike toimetulekut ja turvatunnet.

Valitsus ei ole suutnud täita kriisijuhi rolli ja võimuliidu jaoks ei näi rahva heaolu tagamine kuuluvat prioriteetide hulka. Praeguseni ei ole valitsus suutnud praktiliste lahendustega välja tulla, et lumepalliefektina kogunenud kriisidele vastu hakata.